T, 2147. päev: salateadused

Suure või vähemalt väga kuuldava osa tänasest päevast täidavad kaks asja: esiteks tuletab telefon meelde umbes kakskümmend korda kaht sünnipäeva ning teiseks lahendab toanaaber saladust, kuidas saab tuntud tekstitoimetis toimetada hüperlinki, ilma et satuks selles viidatud veebiaadressile. Otseteede saladustesse pühendatud teavad, et selleks tuleb vajutada Ctrl-k, aga itiabi oskab õnneks seletada, kuidas see toimub ka hiirega.

Hommikul töömaja poole kõndides sain teada, et jälle on aeg uuendada uute tõlkijate juhendit ning et kas ma oma vana leivanumbrit seal uuendada tahan. Mainisin, et hiljuti avastasin selles juhuslikult seisundi, kus otsetee asemel on kasulikum klõpsata ekraaninuppu, ning saan teada, et kogenud kolleeg on kogu aeg kasutanud vale otseteed, st sellist, mis teeb, mida vaja, aga mis tegelikult on ette nähtud hoopis muuks.

Hommikul on äike ja just sel hetkel, kui pean uksest väljuma, tugev jäme rahe, mis ajaks, kui jõuan alla tänavale, on asendunud tiheda vihmaga. Selle kümne minutiga, kui bussi ootan – kui oodata ooteputka sees, sõidab buss mööda, kui ukse vahel, jääks inimesi välja, seega ootan džentelmenlikult eemal – hakkab vesi tulema küünarnukkidest kergelt läbi.

Õhtul sajab uuesti laia lund ja seetõttu on ummik, aga õnneks valepidi: linnast välja. Lumi jääb kõik puude külge, väga kaunis.

GEs ja GM tänavavaates Riia kesklinnast ühe katuse otsimine. Selgub olevat Riia Jaani kirik. Pärast tuvastan mõnekümne meetri täpsusega Riia vabaõhumuuseumi kaheksa foto võttekohad, leides, et muuseumi ingliskeelne koduleht lubab eestikeelset kaarti (link ei tööta), muuseum on feisspukkis saanud tervelt 1112 laiki ja kohas, kus arvasin muuseumit algul olevat, on Riias hoopis Murjani tänav. Järgmiseks pühendun Läti Valgast Lenini graniitpea kunagise asukoha otsimisele (seda on kolmel 1988. a fotol, esiplaanil algul kaks toredat kooliõde ja pärast rohkem rahvast). Ainsad orientiirid on, et see ei olnud kirikust eriti kaugel, oli nagu pargis ja kohe kuju taga oli tiik. Pea võeti 1991 maha ja viimati mainib internet seda 2001, mil kavatseti see panna uuesti monumendina välja, aga varustatuna asjakohaste hoiatussiltidega ja uputatuna lõuani sohu.