R, 2157. päev: watashi wa totoro des’!

Jaamast kuukaart, siis asjad ära, siis jaama tagasi külalisele vastu. Aega jaamas inimesi vaadata on palju. Jaama viimatise ümberehituse projekteeris vast Jaan Tatikas, mitte insener, sest ühes lageda taevaga on kesksaalis nüüd ka õuekülm. Kas kesksaali ka köetakse, on teadmata, võimalik, et mingil määral siiski, kuid energiatõhususest ei ole igatahes mitte haisugi.

Nädala napakaim unarsõna: „andmekogu”. Kasutage aga kasutage, „ilusate eesti sõnade” kummardajad, ja näidake sellega ainult oma võhiklikkust! Asjatundjad naeravad teie peale (tõsiselt!) ahhahhaa! ja võtavad teie asemel järgmiseks kirjutajaks mõne, kes teab, et tegelikult öeldakse sama asja kohta andmebaas.

Ületan ennast ja avan Postimehe arvamuskülje, kust vaatab vastu Mihkel Muti (keda ma ka muidu lugenud ei ole) arvamuslugu „«Aborigeenlust» ületada püüdes” ajalookirjutuse teemal, mida loen ja mis mulle meeldib! ☻

(Mutt kirjutab just selles võtmes toimuvast ajalookirjutusest, mille kohta käis eesti keeli 1939 ilmunud raamatus „Nüüdse Euroopa juhid” (orig. John Gunther, Inside Europe, 1938) olnud elevandinali, kuidas inglane kirjutas reisiraamatu „Kuidas lasin oma esimese elevandi”, prantslane ajaviiteraamatu „Elevant ja tema armuelu”, sakslase 6-köitelise oopuse „Sissejuhatus monograafiale „Elevant””, venelane filosoofiatraktaadi „Kas elevant on olemas?”, aga poolakas raamatu „Elevant ja Poola koridor”. Ning sama asja pisut laiemalt võttes ei pruugi olla üldse uhked selle üle, kui maailma ajakirjandus jutustab Eestist kui kohast, kus pärismaalased peavad saunamaratone. Kes soovib, selgitagu kommentaaris, kuidas see on parem National Geographicu kaamerate ees liaanidega torni otsast alla hüppamisest!)

Pealkirjaks on täna fraas (私はトトロです), mida Jaapanis tänaval kuulutades saate endale otsekohe palju jaapani sõpru.