R, 2171. päev: rindeteateid ja tõenäosusi

Tänased teated sõnaveiderdamise rindelt on sellised, et tegutseb keegi, kes teab, et inglise sõna and saab tõlkida kaht moodi, ja ja ning, mida ta mõlemat kasutabki, aga rangelt vaheldumisi – ilmselt ikka selleks, et oleks „ilusam”: mina kirjutaks kass ja tema vurrud, hiir ja tema saba ning seinakapp, aga tema kirjutab kass ja tema vurrud, hiir ning tema saba ja seinakapp, mis võib ajada teadliku lugeja, kes on kas õppinud või ise tähele pannud, et ja ühendab tihedamini ja ning hõredamini, lõbusasse hämmingusse.

Õhtul bussis saavad Youngi mälestused peaaegu läbi (jäänud on 4 lk) ja seal jutustabki Young inimkonda ees ootavast katastroofist, mis varem või hiljem saabub asteroidina või supervulkaani purskena, mida on geoloogilises ajaloos juhtunud küll ja küll – ja põhjustanud näiteks jääaja või suretanud välja suure hulga elusloodust –, aga tööstusajastul veel mitte. Üks supervulkaanipesa kükitab Saksamaa lääneosas Eifeli mägede all ja USA all kükitab neid koguni kolm. Youngi arvutuse järgi on tõenäosus, et emb-kumb neist lähima 100 a jooksul toimub, 1 : 334. Aasta ja saja tuhande peale rehkendatuna teeb see 3 : 100 000. Muude kardetud või loodetud tõenäosustega võrreldes on pilt selline (NB! loetelu on üksnes informatiivne ja makaaber ning kui ei ole öeldud teisiti, on jutt Eesti keskmise kohta, rännet arvestamata):

• Tõenäosus, et pöördute aasta jooksul psüühika- või käitumishäirega esimest korda arsti poole (Statistikaamet, 2010): 2,0%
• Tõenäosus, et Everesti otsa ronides surete (lähteandmed: link): 1,6%
• Tõenäosus, et aasta jooksul surete (Statistikaamet, 2011): 1,38%
• Tõenäosus, et tekib aasta jooksul pahaloomuline kasvaja (Statistikaamet, 2008): 0,53%
• Tõenäosus, et aasta jooksul abiellute (Statistikaamet, 2011): 0,41%
• Tõenäosus, et aasta jooksul lahutate (Statistikaamet, 2011): 0,23%
• Tõenäosus, et aasta jooksul saate liiklusõnnetuses vigastada (Statistikaamet, 2011): 0,14%
• Tõenäosus, et aasta jooksul nakatute puukborrelioosi (Statistikaamet, 2010): 0,13%
• Tõenäosus, et aasta jooksul diagnoositakse teil HIV (ECDC, 2011): 0,0273% (273 ppm, 27,3 : 100 000)
• Tõenäosus, et Tallinnas 500 korda aastas trolli või trammiga sõites seal aasta jooksul hukkute (link: aasta 4 mln reisijast hukkub 1–2): alates 0,0125% (125 ppm, 12,5 : 100 000) kuni 0,025% (250 ppm, 25 : 100 000)
• Tõenäosus, et aasta jooksul nakatute aktiivsesse tuberkuloosi (Statistikaamet, 2010): 0,019% (190 ppm, 19 : 100 000)
• Tõenäosus, et aasta jooksul hukkute liiklusõnnetuses (maailma keskmine, WHO, 2015): 0,0174% (174 ppm, 17,4 : 100 000)
• Tõenäosus, et 80 eluaasta jooksul tabab teid äike (link: 1 : 6250): 0,016% (160 ppm, 16 : 100 000)
• Tõenäosus, et aasta jooksul hukkute Euroopas liiklusõnnetuses (WHO, 2015): 0,0093% (93 ppm, 9,3 : 100 000)
• Tõenäosus, et aasta jooksul hukkute liiklusõnnetuses (Statistikaamet, 2011): 0,0073% (73 ppm, 7,3 : 100 000)
• Tõenäosus, et teid Eestis aasta jooksul tapetakse (link): 0,0052% (52 ppm, 5,2 : 100 000)
• Tõenäosus, et aastas toimub inimkonna olemasolu ohustav looduskatastroof: 0,003% (30 ppm, 3 : 100 000)
• Tõenäosus, et aasta jooksul diagnoositakse teil AIDS (ECDC, 2011): 0,0028% (28 ppm, 2,8 : 100 000)
• Tõenäosus, et aasta jooksul hukkute Rootsis liiklusõnnetuses (WHO, 2015): 0,0028% (28 ppm, 2,8 : 100 000)
• Tõenäosus, et UK-s 500 korda aastas rongiga sõites seal aasta jooksul hukkute: 0,001% (10 ppm, 1 : 100 000)
• Tõenäosus, et teid Lääne-Euroopas aasta jooksul tapetakse: 0,001% (10 ppm, 1 : 100 000)
• Tõenäosus, et saite Euroopas 2009 Pandremixiga vaktsineerimisel narkolepsia (link): 0,00043% (4,3 ppm, 0,43 : 100 000)
• Tõenäosus, et aasta aega usinasti (52 korda) Viking Lottot mängides saate vähemalt korra 48st numbrist 6 õigesti: 0,0004% (4 ppm, 0,4 : 100 000)
• Tõenäosus, et UK-s 500 korda aastas bussiga sõites seal aasta jooksul hukkute: 0,0002% (2 ppm, 0,2 : 100 000)
• Tõenäosus, et aastas 10 korda liinilennukiga sõites aasta jooksul seal lennuõnnetusel hukkute: 0,000125% (1,25 ppm, 0,125 : 100 000)

Asjaolusid kontrollides leidsin, et (Wikipedia teatel) väljutas Islandi „Eijääväljaöökulli” vulkaan mais 2010 päevas umbes kaks korda vähem CO₂-te (150 t) kui oleks väljutanud selle tuhapilve katkestatud lennuliiklus (344 t). Samas oli seal väljutatud materjalikogus (¼ km³, VEI 4) suurusjärgu väiksem kui 79. aasta Vesuuvi purskel (VEI 5, u 10 km³), mis säilitas paksu tuhavaiba all järelpõlvedele Pompei, kaks suurusjärku väiksem kui 1883 Krakataul (VEI 6, u 20 km³ jahendas kogu maakera kliimat mitu aastat, lööklaine käis ümber maakera seitse korda), kolm suurusjärku väiksem kui inimtsivilisatsiooni ajaloos kõige valjema heli tekitanud Tambora plahvatusel 1815 (VEI 7, 100 km³) – ja supervulkaanist paiskub materjali üle 1000 km³, mis võib põhjustada jääaja või muid koledusi.