Staadionil liikujate ergutamiseks kaikuv muusika on rõve. Kohal oldud 4 või 5 tunni jooksul ei kõla ühtki lugu, mis oleks mul lustikummutis, kus on praegast 2982 lugu kogukestusega 233 h 16 min 38 s.
Ööpäevane üritus peab lõppema kell 20, aga et eile oli algus hilinenud ja olnud hoopis kell 20.30, kardan, et äkki ka lõpeb kell 20.30. Aga ei, täpselt 20 hakkab lõppema, mispeale rõõmustan, et äkki läheb korda jõuda kella 20.21 ja mitte 21.21 bussi peale. Seega kui töökaaslased pakuvad, et tule kõnni staadionil meiega koos, vastan misterbeanilikult pobisedes ja fotokaga lehvitades, et ma parem pildistan ülalt ääre pealt edasi (ja lisasin mõttes juurde, et kardetavasti ei saa staadionikatlast sama kiiresti minema kui tribüünilt).
Lõpuhetk satub olema just siis, kui kiirustan punktist A kemmergu kaudu punkti B. Rahvamass liigub täitsa ettearvatult ja on kogunenud ilusti õigesse kohta just siis, kui punktis B tribüünile ilmun. Tribüünitagused on lõputseremoonia ajaks tõmmanud täitsa tühjaks, ei sega kiirustamist nagu hommikul ega midagi.
Tehakse fotografija na pamjat (mul on sellega kaasnenud kisast ka 31-sekundine heliülesvõte) ja enne seda teen rühmapildi ka meie võistkonnast, kes rahvasummas näib olevat rohkemaarvulisem kui avadefileel. Siis nihkun vaikselt ukse suunas ja lidun bussipeatusse. Tagasi seega tervelt tund varem.
Fototulemused:
- Piltide koguarvu ei tea, sest tänased pildid vaatasin läbi juba kohapeal ja bussis (nii hommikul kui ka õhtul) ja kustutasin eriti jubedad ära. Eile (kui ei kustutanud) oli pilte 274, täna hommikul kuskil alla saja ja õhtusest satsist oli importimiseks järel 61. Peaks vaatama failinumbrite järgi. (442)
- Fotokal läks kolm akut (mitte täitsa tühjaks, vaid poole peale, mil on mõistlik neid vahetada, et aku ei kustuks ebasobival hetkel), mälukaarte läks kaks (ühe lõpust umbes kolmandik, teise algusest pool). Välklambi akud selgusid olevat täiesti kutu (viimati kasutasin detsembris), kaasas olid värskelt laetud varuakud.
- Eelmisest tööpeost saati on fotoka küljes kaunid kuldsed kleepstähed edasi.
- Kõike kaasas olnud kola läks ka vaja peale värvitabeli ja välguhajuti. Objektiive oli kaasas kolm ehk kõik mu valgusjõulised (f/2,8) loomuliku valguse objektiivid: Sigma 150 mm DG APO, EF-S 17–55 mm, Tokina AT-X Pro 11–16 mm. Vaja läks isegi vesiloodi, hommikul kaasas olnud elektroonilist loodi (mida ma hoidsin muidu kogu aeg käes, et ära ei kaoks, sest keskmises fotokotis kinnitusaasa ei ole) ja vihmakatteid. Välklampi läks vaja umbes üheks võtteks, see kolakas oli kaasas igaks juhuks. Muidu tasus jämedate (st valgusjõuliste) objektiivide kaasasvedamine ära: eile õhtul mõtlesin, et 150 mm (240 mm efl) on staadionirajal jooksjate jaoks äkki liiga lühike, võtaks kaasa Sigma 120–400 mm suumi (millel on sulnilt nurruv optiline stabilisaator, mida 150 mm-l ei ole ja EF-S 17–55 mm oma peaks värisema kuuldamatu ultrahelisagedusega), aga siis meenus, et selle pikas asendis on ava ainult f/5,6 ja see oleks liiga pime. Ka on Sigma 150 mm DG APO pildikvaliteet tunduvalt parem kui 120–400 mm oma.
- Sageda objektiivivahetuse kiuste midagi maha ei pillanud, kuigi hommikul läbi vihma bussi peale minekul selgus bussis, et mul oli olnud fotokoti küljes rippuva Sigma 150 mm koti kaas lukust lahti, mis arvestades seda, kuidas ma kogu kremplit muudkui üle pea heitsin (keskmine fotokott käib selga poolviltu, 150 mm obj kott tilpnes selle küljes), oli hetk õudust. Viimasel objektiivivahetusel ehmatasin, et olen ühe tagakorgi ära kaotanud, aga pärast mõistsin, et ikka ei ole, sest tavaliselt on üks objektiiv kaamera küljes ja selle korki kaasas ei ole.
No comments:
Post a Comment