E, 2174. päev: ei väsi

K: mida teeb töötaja, kes rabab, aga ei jõua?

V: küsib tähtaega muudkui juurde ning algul antakse nädal, siis veel kaks.

K: mida teeb aga töötaja, kes kavandab aega mõistlikult ja kasutab dünaamilist ajakava? (Dünaamilise ajakava põhiväärtus on, teadagi, et tabel arvutab iga päevaportsu ainult järelejäänud päevade ja järelejäänud mahu järgi – kui jääb üks päev vahele ja aega on veel mitu päeva, ei pea tegema järgmine päev kaht portsu, vaid ainult veidi rohkem, ning kui algul teha innuga rohkem kui vaja, jäävad pärast päevaportsud üha väiksemaks.)

V: saab valmis päev enne algset tähtpäeva.

* * *

Muidu aga käin pangas ja saan teada, et enne kui hakkate panka süüdistama järjekordes isetegevuses, vaadake läbi pangast tulnud post. Veerandtunnise dialoogiga nimelt selgub, et jah, mu pangakaart enam ei kehti, aga samas olevat mul mingi teine pangakaart. Noh, senine pangakaart kandis veel emafirma logo ja veebruaris olla mulle saadetud uus, iseseisvunud firma logoga (ja muidugi hoopis teise numbriga) kaart. Sellest, et ma uut kaarti näinud ei ole, olen targu vait. Sellest ka, et olin jah veebruaris näinud veebipangas, et mul on nagu kaks pangakaarti, aga arvasin teise olevat selle, mis 2010 suleti ja mida füüsiliselt enam ei eksisteeri (nagu Eesti pangas lasksin kunagi ühe krediitkaardi sulgeda, sest sain samast pangast teise ja ilusama, aga kui selle algne kehtivusaeg lõppes, sain asemele uue ja sedasi on mul Eesti pangast krediitkaarte kohe mitu: men are from MasterCard, women are from VISA). Nii et marss tagasi koju ja pangast veebruaris saabunud post ette. Pangast tuleb ainult kontoväljavõtteid (neid kinni keerata ei saa) ja nende ümbrikud rändavad avamata (sest kui vaja, vaatan operatiivselt veebipangast) kuhilasse, kus muidu on makstud arved ja mille paar korda aastas sordin mappidesse. Noh, uus pangakaart leidubki.