Bussiraamatus jõuan töökoha linna kirjelduseni ja saan lõpuks teada kõigi südalinna sildade täpse pikkuse, kõrguse ja kaarte arvu, mida nüüdisaegsetest reisijuhtidest enam ei leia. See on umbes nagu kakskümmend aastat tagasi olid täpseimad Eesti kaardid Vene sõjaväe topograafilised kaardid, kus peale käsitsi joonistamisest tulenenud üleüldise ümaruse oli peal ka sildade kandejõud. Rahvasuu rääkis, et rannaäärsete pisisildade (nt Lahemaal) tohutu kandejõud (100...130 tonni) tuli sellest, et mingine maanteel sõidetav rakettide stardiseade kaalus 80 t.
Saan kätte saksa keele materjalid: eks tunnimaterjale ole ennegi saadud, aga esimest korda saan ka tunnis arutletud uued sõnad, ... koos poolakeelsete seletustega.
* * *
Nädalavahetuse ürituse piltidega on aga selline häda. Kuidas tahab inimene, et ta pildil välja paistaks? – Ilus muidugi. – Aga mis juhtub treenimata inimesega, kui ta jookseb staadionil üle kolme ringi? – Väsib muidugi. – Kas väsinu jaksab olla ilus? – Ei, isegi siis mitte, kui lehvitab, sest ainult erakordsete valgustingimuste korral ei paista siis tema märjad kaenlaalused. Ja ossakurat, sellise erakordse valgusega koht oli staadionil ainult taga vasakul, aga see oli liiga kaugel ja seal suurt ei lehvitatud ja seal langes valgus otse ülevalt, jättes silmad väsinult auku ja mis kõik iganes. Kui esimesena jooksund prantsuse kolleeg vaid teaks, missugust häda ja risti ja viletsust nägin, sest ta väsis peaaegu kohe ja viiendal ringil ajas joogivett särgi peale. Üldiselt oli valmis puntras igast rajal olnust kaks pilti.
Positiivne on, et automaatvalge sai üldiselt kenasti hakkama, aga valmis piltidel vähendan siiski pisut ilme lillasust ja sinisust, et tulemus oleks soe ja meeldiv ning mu reputatsioon 31-aastase kogemusega piltnikuna ei kannataks.
Pildimaailmast veel. Mihuke õnn: 18 a tagasi sõitsin laevaga järvel, äkki paistis nurga tagant, kuidas juga pahises otse järve, tegin pilti, aga täpne koht jäi järele uurimata. 18 aastat ei teadnud! Nüüd siis avan uue suurema reisijuhi suvalisest kohast ja seesama juga vaatab vastu.
* * *
Veikene vaidlus, keda kujutab kuju kahe mammutipuu vahel, kelle peas istus laupäeval kull. Pakun, et Maalit, sest 1934. a reisijuhis on kirjas, et linnapargis on Maali kuju; E aga küsib, miks siis kuju jalamile on kirjutatud Lotte. (Reisijuhi väitel on Lotte kuju hoopis toomkiriku ja parlamendi vahel. Mine või parki vaatama – eriti kui E oli näinud kuju lähedal valgekirjut musträstast.)Hiljem jõuame kokkuleppele, et kujutatud on Maalit, ja selgub ka, et kuju ümbritsev park on suisa Maali park.
No comments:
Post a Comment