Hommikul enne tööle minekut hambaid pestes meenub, mis oli peale reisijuhi lugemise ja magistritöö retsenseerimise kolmas asi, mida kavatsesin pikal nädalavahetusel teha – tööasju. Oigan, kui see meenub, sest eesolevad kaks tööpäeva on siis seda koledamad.
Muidugi antakse tööd veel juurdegi.
Nädala sõna (tõlkemälust): meelehalutus.
Tuntud keeleblogis on eelmisel nädalal tõlkekvaliteedi teemadel sõna võtnud sama tõlkija, kellele tuli 4½ aastat tagasi anda sama asja kohta toimetaja tagasisidet viis korda, sest esimesed neli jättis ta tagasiside lihtsalt lugemata (isegi nii, et ägestudes mõtlesin viivuks, kas anda tagasiside ka viies kord või tuleks anda hoopis tohlakas). Nüüd on suur spetsialist. Look who's talking now. Kibelen seda tema mõtteavalduste järele kirjutama, aga mõtlen lõpuks ringi. Loodame, et aeg on andnud arutust ja inimene on pööranud meeleparanduse teele. Samas tegi ta sama viga ainult viis korda ja mitte sadu nagu see tundmatu tõlkija, kes on patoloogiliselt pähe võtnud, et peeretab teatud tõlkeprojekti rangete stiilinõuete peale, kuigi oleme sadu kordi parandanud ja tagasisidetanud, mis stiilinõuetes seisab.
Täna kohtun tõlke kaudu ka tõlkijaga, kes ei tea, et tarindis „tuleb valida kas A või B” sõna „kas” ees koma ei ole.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment