Hommikul meenub, et pärastlõunaks jäi mingi larakas asju teha, mida olin veel reedel kavatsenud teha täna hommikul, unustades, et täna hommikul on ju prantsuse keel.
See möödub suuremate tõrgeteta. Vahepeal jah Kivinõid luristab oma kibuvitsateed, aga siis jälle laenan pärast talle pastakat. Itaallane loeb ette ülipikka ettekannet mingi asutuse töötajate sotsiaalelu kommunismilähedasest korraldusest (ma ei saa aru, mis asutus see oli, aga kõlab üldiselt utoopiliselt ja skeptikuna küsiksin, kui oskaksin, kus on siin konks ehk kust saab ettevõte kasumi). Õpetaja meenutab hämmastust, kui käis esimest korda Kirikmäe tähtsas pangahoones ja äkki haistis kloorilõhna, mis osutus tulevat panga ujulast – pank ehitati enne Kuke spordikeskust.
Kiirustan Kirikmäele, kus ootab ees plaaniväline ülekontrollimine umbes päevatoimetamise mahus (kus, ütleme, valdkonna põhiterminitega on probleeme) ja siis endal mitte üks, vaid suisa kaks larakat teha. Sünnib uus stahhaanovluse rekord, kahe päeva jagu toimetamist kolme tunniga (NB! plaaniväline ülekontrollimine peale selle).
Ja et päev täitsa õhtus ei oleks, loen korteris veel läbi mahult nii 80 lk pika magistritöö.
10.5.10
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment