Bussiraamat ületab mu mõistuse. Kujutage ette, et kirjutate ajalooromaani. Kas te uuriksite põhjalikult kirjeldatavat ajajärku, nii üldisi ajaloosündmusi kui ka kõikvõimalikke olmedetaile, või mõtleksite omast peast välja midagi suvalist? Autor näib olevat läinud viimast teed, eelkõige Eesti sõjaaegsete ja vahetu sõjajärgse aja olude kujutamisel (mida ilmselt tähendab Soome Wikipedia viidatud lehe ettevaatlik maining, et ajaloolase Matti Turtola arvates ei ole raamatus kõik päris tõsi). Ning ehitusfüüsikast ei tea ta ka midagi – et kui peidiku lakke teha auk, siis ei lasku seda kaudu pööningult peidikusse külma värsket õhku, vaid hoopis seda kaudu tõuseb peidikust soe õhk pööningule. Peidikut ehitav talumees oleks seda teadnud ka ise ja jätnud lakke augu tegemata.
Selle mõne käki kiuste on üldmulje siiski, et raamat on nimme kirjutatud auhindade saamiseks, tuim pisarakatkumine, paneme problemaatilise teema ja auhind muudkui tuleb; kui auhind käes, küll siis inimesed ka ostavad, paah. Parimal juhul on ka selle raamatu saatus raamatuvahetusriiul.
* * *
Tööl oli toanaabrile antud hulganisti toimetada leedu-inglise tõlkeid ja ta täna just küsis, kas leedu keel on kuidagi suguluses vene keelega. Vastasin, et kui ta soovib saada leeduka või lätlase käest klobida, siis küsigu sama küsimus otse nendelt, see on kõige kindlam meetod, ning meenutasin sarnast olukorda 1995. a jõuludest, kui saksakeelses seltskonnas oli neli lätlast ja tekkis arutelu läti ning vene keele vahekorrast, mil meenutasin, et meil koolis küll õpetati, et läti ja leedu ning väljasurnud kursi ja preisi keel on baltislaavi keeled. Lätlased läksid selle peale leili ja hakkasid sisistama, et tegelikult on läti keel palju lähemal saksa keelele kui vene keelele. – Aga jutt oli leedu keelest. Skannin täna 1991 üpris halvale paberile trükitud HCLi leedu tõlget (lehe taha peab panema musta paberi, et järgmise lehekülje tekst läbi ei kumaks) ning arvake, kuidas on leedu keeles „kolmas raamat” (Liber III), kas on midagi sarnast kui „drittes Buch”, kui meenutada, et läti keel olevat sarnane saksa keelega ja leedu keel omakorda läti keelega? — On „trečioji knyga”.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment