Koosolek. Saan teada, et täiesti paindumatu tähtajaga toimetusprojektis olen üks eesrindlikemaid, sest mul on esiteks kõige rohkem tehtud, teiseks loota on, et mul ajast puudu ei tule (sest mul on palju juba valmis), ja kolmandaks mõistan ma valdkonda rohkem kui „tõlkija” (sama, kellele ma ükspäev soovisin, et talle sõnaraamat nina külge kasvaks).
Pärastlõunal saan suure portsu toimetamist valmis ja olen väga rõõmus, sest see võttis nädala sees rohkem aega, kui algul plaanisin. Esmaspäeva õhtuks mäletan olevat toimetada kaheosalise laraka, millest 1/3 tehtud. Ent siiski osutub olevat hoopis kaks korda rohkem, millest tehtud – hmm... – umbes kahekümendik. Seega rõõm lahtub ja otsustan mitte lahkuda, enne kui esimene osa valmis. Ära jõuan napilt nii, et jõuan veel Kirikmäe prismasse.
Maja välisuksele on kleebitud silt, et pakifirmast DPD on käidud mind otsimas. Käristan selle kaasa ja meenutan, kuidas DPD kusehaisune ladu on samas Kõrgmetsa maksimarketi juures, saaksin minna ise järele. Aadress aga on tundmatu, kuigi tuttavavõitu aleviku nimega, uurin siis kaardilt, kus on. Aga elu on läinud edasi, on neil nüüd isegi veebileht, mille kaudu saab suisa ööpäev ringi tellida pakitooja kohale kindlal ajal või teisele aadressile. Tellin esmaspäevaks tööle. Nähtavasti on selles Eesti raamatupoe pakk (mis eelmine kord tuli postkontorisse ja sildile kirjutati suisa Apollo Restaurants, nagu oleksin kodust saanud ahvi; kas tõesti oli see nii ammu...).
Õhtul film American Beauty. Tore film.
Vaiksed ettevalmistused homseks matkaks: nn lumi on jälle maas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment