Tööhommik algab sellega, et ma ei märka, et parem kuvar ei käivitu. Selleks ajaks, kui märkan, on seal pimeduse all avatud dokument. Enne itiabi tülitamist tuleb arvuti välja lülitada ja uuesti sisse, aga selleks tuleb sulgeda tõlkehaldusprogramm, mida omakorda ei saa sulgeda, enne kui on suletud dokument, millel omakorda ilutseb keset akent teade, kas salvestame, ei salvesta või mis üldse teeme. Hiirega seda kasti pimedas üles ei leia, ESC ei näi mõjuvat, seega vajutan lõpuks Ctrl-s (salvestame), siis Alt-F4 (sulgeme aktiivse akna) ja alles siis saab tõlkehaldusprogrammi sulgeda ja arvuti välja lülitada. Uuel käivitumisel tuleb elu sisse ka paremasse kuvarisse. (Üle kümne aasta tagasi oli mul tööl umbes kuu aega hiir katki ja õppisin elama ilma; isegi Exceli töölehtede vahel liikumise nipi leidsin üles.) [Sellest, kuidas hiir katki läks, me ei räägi. Ametlik seletus oli, et hiir kukkus maha ja ma astusin kogemata peale. Suurasutuse rattad jahvatasid aeglaselt ja otsekui karistuseks pidin töötama kuu aega hiireta.]
Aga täna piilub päike ka siin. Üleeilse päikesepaistega võtsin kella käelt ja panin päikse kätte laadima, muidu on olnud nii pime, et aku on olnud pooltühi – ja kui selle kella aku on pooltühi, siis see ei lähe ise ka õigeks, mispärast ükspäev bussis imestasin, et mis värk, kohaliku raadio tunnipiiksud on 8 sekundit ees.
Oma rikkumatuses olin senini arvanud, et Joomla on mingi naljanimi. Ei ole.
Iga algus on raske. Üleeile ilmus raamatupoe letile ja spämmi raamat, mille tõlke mõningaid kohti ma suvel nõustasin, ning siis ootab hoolikama lugemise järge tõlkekvaliteedi hindamise raamat. Mis ühtekokku tähendab, et saan innustust alustada selle raamatu tõlkimist, mida jutustava tõlkimisoskuse säilitamiseks tõlkida tahan. Ebalineaarse kirjutamise pooldajana alustan esipeatüki tõlkimist muidugi mitte algusest, vaid olulisimast lausest. Kuigi ma ei leia internetist tegevuskoha plaani (mida ma teema muus raamatutes mäletan olnud olevat), mis selgitaks, mis ja kus, valmib umbes kaks lehekülge; jutustus on kaasahaarav. Iga kirjastus peaks mu asjatundliku ja toimetamist vähe vajava tõlke peale kargama rõõmust lakke.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Palun soovita mõnd tõlkekvaliteedi hindamise asjatundjat/tema raamatut!
Kuigi ma olen paraku lootust kaotamas, et eesti olmekirjanduses mingit kvaliteedikontrolli kunagi nägema hakkab. Ilusasti ümberjutustamine paistabki olevat paljude lipukiri, originaalile vastavus üsna teisejärgulise tähtsusega. (Jah, mul on jälle kibe isiklik kogemus.)
Üks TLÜ daam tegi mõni aasta tagasi tõlkekvaliteedi hindamismeetoditest magistritöö, kes oskaks ehk rääkida täpsemini.
Muidugi saab küsimusele läheneda mitmelt poolt. Üks nimi on nt Juliane House ja tema ülevaatlik kirjutis see. Selle sabas on muid allikaid, samuti leiab tema asju Google.
Meta samas numbris oli teinegi vast asjakohane artikkel.
Post a Comment