E, 1217. päev: hulgakaupa kulgemine

Toimetatavas dokumendis on kasutatud levinud termini asemel kellegi oma leiutist, mida Google leiab ülimalt kahtlasel viisil ainsa korra sama dokumendi eelmisest versioonist. Teises toimetatavas tõlkes on pandud kaevandustesse toimetama põllumajandusmasinad...

Veel näen puhtas eesti keeles sõnaühendit „kolmanda riigi õhusõidukid”. Mul on umbes sellest raamatki, umbes A4-formaadis, 5 cm paks ja punaste kaantega.

Päeva otsetõlge on ERR-ilt:

Copterline alustas pärast õnnetust taas liinilende, kuid lõpetas need 2008. aasta detsembris. Seejärel operereeris firma meditsiini- ja päästeteenistuse helikoptereid Oulus ja Varkauses.

Meenutagem ka Dick Francise mingi põneviku lobatõlget, mis seisab mul riiulis ja mille pärlitest on olnud kavas koostada uudisjutt „Jää terveks, puuviljakärbes!” – seal oli „mündiga opereeritav kohvimasin”. (Flight operations on maakeeli – ja muide suisa ametlikult – „lennutegevus” ning operator on „käitaja”.)

Lennundusest veel niipalju, et praegune padjaraamat on lennukist He 162, kust saab teada, et 1944. a sügisel oli Willy Messerschmitt raskelt kade, et riiklik ülim toetus anti äkki mingile ühemootorilisele vineerlennukile ja tema kauni metallist kahemootorilise Me 262 tootmisvõimsusi taheti vähendada. Asi tegelikult nii ilus või kole siiski ei olnud, leidis sõltumatu ekspert – nimelt ega lendurid osanud Me 262-ga suurt midagi teha, selle tootmist ei olnud mitme aastaga korralikult käima saadud ja see oli metallist ning kahe mootoriga. He 162 ülikiire väljaarendamise – kolme kuuga eskiisist esmalennuni! – ja tootmise korraldamine sõjalõpu Saksamaa kaoses on kõigest koledusest hoolimata siiski jäänud ajalukku kui tootmiskorralduse ja logistika suursaavutus.

Belgias on lumi maas, raudtee jääs ja kaks rongi põrutavadki kokku. Juba sajand tagasi teadsid põhjarahvad, et vedurirataste alla tuleb pihustada liiva, siis on pidamine parem. Vanal raudteemaal Belgias seda vanarahvatarkust nähtavasti ei teata. Teadmatusel on alati hind, seekord umbes 20 inimelu. Kole.

Saabub Eestist raamatupakk.

Palju toredaid olevusi: Kirikmäe prisma kassasabas seistes langeb pilk tavalisele viinamarjakarbile. Varem ei ole ma märganud, et selle pildil on öökullineiu ja lõvipoiss, kes hoiavad käes viinamarju ning kuulutavad, et ilma kivideta! Vahest kavatsevad nad viia kobarad loomadele, kes neid tõesti ka söövad.

Kuigi kõigi eestlaste silmad on pöördunud Vancouveri poole, siis muid spordiuudiseid kah: nähtavasti ei ole enam maailma suurim purjetamisriik Šveits.