Raamatupoest praeguse Saksa sõjaväe käsiraamat (Der Reibert).
Jaama poole kõndides näen, et tänavarestoranis söövad inimesed kättpidi kausist. Kohe märkan ka pahaendelist musta kuhilat kõrvaltaldrikul.
Jaamast pikkpoisivõileib. Pikkpoiss on saksa keeli Frikadelle, mitte langer Knabe. (Vanaema poes oli venelasest laadija, kes teadis küll, mida eesti keeles pikkpoiss tähendab, ta oli seda sööklamenüüs näinud, ja hirmsasti solvus, kui keegi poenaistest teda pikaks poisiks nimetas.)
Mõista, mõista, mis see on? – Tantsib ja laulab. Läheb kogu aeg valgemaks. Teda tunnevad paljud.
Lastesaates esinenud lapse väljamõeldud mõistatus 1990. aastate keskelt
Tagasisõidu rongis istub mu ees järjekordne nooruk, kes kuulab lekkivaist kuulareist Michael Jacksonit. Mõistan, et ajal, mil MJ veel laulmisega tegeles, olid praegused noorukid veel sündimata ja vaja ju tagantjärele lauliku lapsepõli teada saada. Teisalt huvitav, millal tulevad paranoiaga inimesed lagedale teooriatega, et a) „MJ tapeti, et raamatu- ja plaadikirjastused saaksid tema asjade müügi pealt rohkem pappi”; ning siis b) „MJ tegelikult elab ja kühveldab puhkenud raamatu- ja plaadimüügist saadud papi endale taskusse”?
Google Earth – keeruka kaugjuhtimise abil selgub, kus täpselt asub perekond N-i suvila.
Õhtu lõpuks filmiklassika, Fritz Langi „Metropolis” (1927). DVD saatematerjal on 28 lk raamat, kus üksipulgi kirjas, kuidas film taastati ja mis osad on puudu (muidugi hiljem leitud osi ei ole). — Eesti vaatajale on see film väga raske, sest kuri leiutaja on täpselt Gustav Ernesaksa nägu; samuti on meeskangelane justkui segu sama vana filmi „Noored kotkad” Tammekännust ja noorest Benny Hillist (ning kõigil on tollase kombe kohaselt silmad värvitud – ning Aksella Lutsu mälestuste järgi oli tollane filmigrimm lillat värvi).
No comments:
Post a Comment