T, 1062. päev: heinategu jätkub

Rõdu-heinategu jätkub, muld on juurtest läbi kasvanud ja kokku paakunud, saab ühest kastist välja võtta suure kamakana, teisest (kus on kasti peal ees põiktõmb) suurte tükkidena. Järgmise botaanikaprojekti jaoks tuleb aga mulda juurde osta, mis tähendab poe hoolikat läbiotsimist, kuni leian 10 l kompostmullapaki (kõik muud mullad peale hobusesõnniku, mis on 25 l pakis, on 50 l pakkides). Pudistan lavendli lõhnavad osad puuvillasesse padjapüüri, hea panna kappi.

Täna on originaalis osa teksti Engrishis: frash memory.

Sugupuu-uuringud: leian veel paar senitundmata esivanemat. Avastan, et üks kaugeimatest emapoolsetest esivanematest, kes sai 1834. a paiku perekonnanimeks Saag, oli enne liignimega Tisler – põnev seos perekonnanimega, kas pole! – ja tema surmateates sünnikoha veerus olnud saladuslik krõnks, mida varem arvasin olevat Reval, oli abiellumisteate valguses hoopis Seidla – ja teisalt on teada, et 1834 pandi perekonnanime Saag Järvamaal ainult Seidla mõisas. Nõnda et hakkab tekkima oletus, et äkki on kõikide Järva ja Viru Saagide esiisa üksainus isik ja kõik sealkandi XIX saj Saed seega lihased sugulased.

Eelviimasel Sinsheimi pildil on vanaaegse saeveski töötaja, kes näeb välja aga täpselt nagu mu rühmavend, kellest mäletan ainult tema siivutut hüüdnime, mida ma siinkohal ei korda, sest mina teda sellega ei nimetanud. (Ning ausalt öelda ma ei tea, millega ta selle üldse ära teenis.)