Korteri koristamise õnnelik lõpp (täna saabub külla ema ja kuigi ma teda hoiatasin, et ma ei ole jõudnud korterit koristada, on teadupärast meil üsna erinevad arusaamad sellest, mis on korras ja mis ei ole, nõnda et vastuvõetav „segaduse” tase oleks näiteks rõivad toolidel, aga mitte tolmutamata põrand); nagu tavaliselt, saan allergiaköha, nii et bussis riputa kasvõi rinnale silt, et see on allergia, mitte seagripp, ja läheb tunni ajaga üle.
Uue tekikoti panekul juhtub lausa ime: ei mina mäletanud eile poes, mis mõõtu on mu tekk, nõnda et ostsin kogemata liiga väikese tekikoti. Seega mõlgutan mõtteid, kuidas marsime emaga esimese asjana poodi õiget tekikotti ostma, sest – hmh – tekk peaks olema ikka kotis ja puhtaid tekikotte mul hetkel ei ole. Kui selles veendun, leian aga kapist täiesti unustatud teise teki, millega selgub teine unustatud asjaolu, et see on mu tavalisest tekist väiksem ja mahub uude tekikotti täpselt! Halleluuja!
* * *
August on siinmaal nii suur puhkuste aeg, et linnas liigub autosid vähe – osakonnajuhataja rääkis eile koosolekul, et sõitis kolme kilomeetrit jaama juurde autoga alla veerand tunni, mõtelge! –, ehitustel töö seisab ja – mis kõige koledam – võileivaautomaadi küljes on silt, et selle täitjaettevõte on 7.–21. augustil puhkusel. Tänaseks on nende puhkus kestnud neli või viis päeva ja ainsad toidud, mis masinas järel, on kõhuvalu-puuviljakompotid!
Pärastlõunal sajab tugevasti, käin emal lennujaamas vastas. Sõidame bussiga väga pika sõidu ühest lõpp-peatusest teiselt poolt lugedes eelviimasesse peatusesse poodi.
* * *
Amazon on hakanud viimasel ajal mulle soovitama raamatuid, mida ma olen neilt juba ostnud ja koguni läbi lugenud. Ja huvitav, kuidas neile öelda, et palun ärge soovitage mulle Family Guy'd, ma ei vaata seda niikuinii, ammugi mitte ei osta. Mis nali see on, et arvatakse, et kui inimene on ostnud South Park'i, siis peaks ta olema samuti Family Guy fänn! Need on ju nagu öö ja päev!
Ja siia juurde ongi sobilik lisada Sinsheimi muuseumi viimane, mu lemmikpilt. Nautige! ☺
6 comments:
Kuna mul siin juba sihuke nõuandenurk on välja kukkunud kohati, siis lugu tudengipõlvest, kui lelletütrega tuba jagasime ja lausa mõlema emad jõuluks lõunasöögile tulla ähvardasid ja selgus, et suurt lasu riideid ei olnud ikka mitte kuskile toppida. Siis panime riietele tugitoolil teki peale ja edaspidiseks tähendas 'peab koristama' seda, et millelegi tuli tekstiil peale heita.
P.S pilt on tõesti õõvastav ja meenutab American top model varianti - vasakult teine sõdur tõuseb esile teiste juhmivõitu oleku taustal, aga see ei tee asja sugugi vähem jubedaks :) Mida nad seal idee järgi toimetavad?
Tudengipõlves rippus mul puhuks, kui külaliste juuresolekul peaks kogemata kapiukse avama, kapi sees eesriidena moondevõrk (mille ostsin kunagi meeltesegaduses ja mille ainus päriskasutus oli niigi moondelaigulise telgi pisut parem sulandamine ümbruskonda; telk oli täitsa äge, sest selle esimesel kasutuskorral äratas meid umbes kella kahe paiku üles telgi rappumine ja väljast suveöö hämarusest kostev pomin: „Kuradi raisk, keegi on siia telgi pannud!”
PS kohta: võiks oletada, et kapp näitab tuumasõja tagajärgi inimese välimusele, st radioaktiivse kiirguse mutageenset toimet. Võib-olla oli seal ka mõni silt, aga ma olin niigi praktiliselt naerukrampides, ei näinud.
Ühe mõtte ma võib-olla ütleksin siia veel juurde. Nimelt kapist. Olin kord soolaleival avangardkorteris, kus sisustus oli minimalistlik. Kus nemad kõik küll asju hoiavad, mõtlesin. No ja siis kui külalised olid lahkumas ja peremees korraks paotas esikukapi ust, et anda kellelegi kingalusikat vms, siis sain sellele vastuse: kapis! Näis, et kõik asjad olid topitud sinna.
jahah, või siis peab olema asjadele omaette tuba. See oleks õige tore tegelikult.
Post a Comment