Käin lõuna ajal ostmas eeloleva nädalavahetuse kiirrongipileteid. Mul on välja prinditud rongide ajad ja mismoodi ma neis istuda tahan. Ulatan paberi kassaluugi vahelt sisse ja piletimüüja võngutab sõrmi umbes kolmkümmend korda ja saangi piletid. Meenutagem, et naaberlinna T-sse sõitva tavalise susla päevapilet väärib piletimüüjalt umbes viitkümmet sõrmevõnget.
Tööl on uste peal seagripi tõrje plakatid, kus kutsutakse üles muudkui käsi pesema. Peseks jah, kui allkorruse meeste WC-s oleks seepi, mida seal ei ole olnud juba mitu kuud.
Uue tarkvara koolitus. Kui see on kestnud 25 minutit, selgub, et ega kõik osalejad tea, mis vahe on rakendusel ja operatsioonisüsteemil.
Saabunud ongi Lightroom. Poest aiakäärid ja õhtul rõdul heinategu ehk lavendlikasvanduse likvideerimine.
Algavad uue mobiili otsingud (vana Siemens C65, mida kasutan Eesti-mobiilina, on üle viie aasta vana, tolmu täis ja kaamera tekitab piinliku kvaliteediga pilte, mida õnneks ei saa muud moodi väljutada, kui hägusalt ekraanilt näidata), kuigi täpselt selline (isegi sama värvi) oli sarjas The Office Timil ja pühapäeval kellelgi minuga samas lennukis Kopenhaagenisse reisinul (no neid muud värvi vist ei olnudki). Objektiivne põhjus on see, et telefon on hakanud end ootamatult välja lülitama, nagu oleks aku tühi (ja mitte valjude kelladega, et this king flies away from you, ye mortals – mida ma kunagi panin tööarvutil Windows 95 sulgemishääleks –, vaid haleda piuksuga). Nüüd siis algab otsingute teine faas, et leia soodsaim müügikoht.
Sugupuu-uuringud: saan teada, et üks oletatav vana-vana-jne-isa oli kakssada aastat tagasi sepp.
Juuni keskel võetud Sinsheimi pildid hakkavad otsa saama. Täna on pildile jäänud NY politseinik, kelle kohta kõlbaks laul zoo-oo-oombie, zoo-oo-oombie...
No comments:
Post a Comment