Nõnda et seisan ma rahulikult bussipeatuses, klõbistan telefoni ja ootan bussi, kui äkki lajatab mulle selja tagant parema pahkluu vastu tugev löök, nõnda valusasti, et ila suust välja. Röögatan valust ja pööran ümber, kust tormab oma rula haarama kaks rulapägalikku. Vaatan järele, kas on veri väljas – tugevasti marraskil on, aga verd ei ole; karjun neile midagi eesti keeles ja nad kobisevad midagi omas arusaamatus keeles vastu ja arvavad, et asi nõnda jääbki. Aga nad seda ei tea, et ma keeran telefoni fotoasendisse ja hakkan tegema pilte. Tõsi, ma ei saa kirjutamise pealt telefonifotokat kohe käima (pean harjutama), ning rulaomanikud näitavad üles oma tõelist palet – oma „mehetegude” eest nad vastutada ei julge ja minu labajalga amputeerida tahtnud rulapägalik põgeneb lähima nurgataguse suunas:
Aga oma koolikotid jätavad nad maha:
See ootamatu tegevus kummastab neid ja nad tulevad nurga tagant välja pildi peale:
Nõnda et ma soovin saada tööl käimiseks vat selliseid jalatseid!!←
Ja kuhu peaks kirjutama, et Euroopa platsil rulatamine ära keelataks?
[Hilisem lisandus: linnavalitsusse. Kirjutatud.]
4 comments:
kas rõhutasid, et 'oskamatu' rulatamine? Teoreetiliselt peaks ju olema hulk (noori) inimesi, kes õigel ajal peatuda suudavad? (Stout, "Some buried Caesar", Goodwin pärast purunenud kummi tõttu vastu puud sõitmist: "I'd like to get it on record what happened, since I've been driving your cars nine years and this is the first time I've ever stopped before I was ready to."
Ja kui Wolfe küsib, et kas Goodwin sõidab ise edasi autoga, mille nad hääletaks, "Would you drive it?"
"Drive what?"
"The car we flag."
"I don't imagine he would let me after he sees what I've done to this one." )
Probleem oli veel hullem. Nimelt ilmselt sõitsid nad alla trepist või kust iganes ja rula pääses jubeda kiirusega plehku (oleks mina rula olnud, pannuks kah). Ja nüüd tuleb kõige mõistmatum. Isegi kui nad ei tea asjakohaseid rahvusvahelisi oskussõnu nagu FORE!!! ja TIMBER!!!, võinuks pahanduse ära hoida lihtne artikuleerimata röökimine ja meeletu kätega vehkimine. Aga nad raisad olid vait.
:)
Jalast on muidugi tingimusteta
kahju (ma olen kord pahkluusse spordipäeval tennispalliga saanud, mis amputeerimisriistaks niikuinii ei sobi, a õige valus oli ikka), aga vast soovisid nad sind vähemasti kisa tekitatud ehmatusest säästa?
P.S pilt - must lennuk pimedas öös http://flightlevel390.blogspot.com/
Sain vahepeal muide teada teoreetilise tarkuse, et minu kehamassist ei piisaks rula pooleksmurdmiseks (mis mõte mul hetkeks läbi pea käis).
But seriously, lennukoridore pidavat reguleeritama midagi nagu 18 000 m kõrguseni (FL 600). No juhtunud siis kuskil USA lääneosa kõrbe kohal tulema lennujuhtidele teade, et soovime uueks lennukõrguseks FL 600 ehk 18 km. Lennujuht vastanud itsitades, et tõuske-tõuske, kui te aga suudate (ainus reisilennuk, mis sellega hakkama sai, oli Concorde). Lennuk vastanud, et olgu, laskume siis. No see oli luurelennuk SR-71 Blackbird, mille lennulagi oli umbes 30 km ja suurim kiirus üle 3 helikiiruse.
Teine kord, kui Blackbird olnud lennujuhtidega raadiosides, olla lennujuht küsinud, mis on nende lennukõrgus. „Üle FL 600,” vastas Blackbird. Lennujuht mõelnud veidi ja küsinud, mis on nende kõrgusel õhutemperatuur. Seepeale mõtles veidi Blackbirdi lendur ja vastas itsitades, et hea katse, aga nende tegelik lennukõrgus on ikkagi salastatud.
Post a Comment