T, 1068. päev: Are you embarrassed easily?

Väga põhjalik tagasiside välistõlkele, mille on usutavasti tõlkinud puhkusel olnud päristõlkijat asendanud suvetõlkija ja toimetanud sarnane suvetoimetaja. Raske ei oleks tõlge kuulutada kõlbmatuks (praegu loen peamiseks veaks ainult asjakohatu stiili), ühes järgnevate sanktsioonidega tõlkefirmale, aga kujutan ette, kuidas saab teksti tõlkija siis mööda pükse; äkki peletab see noore tõlkijalootuse üldse teise ameti peale. Nõnda et loen 17 lk teksti kohta 21 lk pikas tabelis üksipulgi kõik vead ette, et mis seal oli valesti, miks ja kuidas peaks olema õigesti. Ehk võtab õppust.

Põhimõtteliselt me ei tea, kes meile tõlgivad, aga Eestis on tõsiseid tõlkefirmasid üpris vähe ja paar neist on suisa oma kodulehel kuulutanud, et tõlgivad meile. Pluss muidugi küla pealt kuuldud kokkulangevused.

See tõsiste tõlkefirmade lugu meenutab, kuidas sain hiljuti meili uuelt tõlkefirmalt, mille asukoht on mu arusaamist mööda ühikatoas. Esialgu selgitamata, et ajalise ressursi puuduse ja võimaliku huvide konflikti pärast ei ole koostöö võimalik, märkisin, et nende uhkel kodulehel seisab, et nad tõlgete sisu üldse ei toimeta, mis ometi peaks olema standardse tõlkeprotsessi osa.

Sööklas toit, mis esmapilgul meenutab salati- ning kartuli- ja saiakuubikute kuhila alla peidetud praetud lihatükke, aga maitsmisel selgub, et see on hoopis maks. Ja mitte seesugune tugevasti läbipraetud maks, nagu eesti maksakastmes, vaid maitse järgi toorevõitu maks. No way. Sain hiljuti Urmas Väljaotsa raamatust „Minu Pariis” teada, et prantslased söövadki toorest hakkliha, mida ma kunagi sööklas kohates arvasin olevat kulinaariaõnnetuse ja ise poest ostes olen alati arvanud praadimist vajavaks kotletimaterjaliks.

Saabub maikuus tellitud fotokaupade paki viimane jubin; taas vale, aga ma ei viitsi rohkem jamada. Kronoloogia oli kokku selline:

• Maikuus Eestis olles tellin hallkaardi, neutraalhalli gradatsioonfiltri, filtrihoidiku ja kaks adapterrõngast (72 ja 77 mm) lootuses, et pakk jõuab kohale umbes samal ajal kui mina.
• Läheb mööda õige mitu nädalat, saan kord nädalas või harvem meile, et kõik on koos peale fitrihoidiku.
• Lõpuks juuli alguses saadan meili, et saatke filtrihoidikuta. Saan teada, et nad võivad saata teise samasuguse (vahe on selles, et mu tellitud versioonil on kaasas Cokini filtrisüsteemi brošüür, uuel ei ole).
• Paari päeva pärast pakk saabubki. Hallkaart on, filtrihoidik on, 72 mm rõngas on, filter on, aga 77 mm rõnga asemel on teine samasugune filter (mis on kallim kui rõngas muidugi).
• Teatan eksitusest ja saadan liigse filtri tagasi.
• Juuli lõpupoole, vahetult enne mu suvepuhkust, saabub uus saadetis, aga korterisse. Muidugi mõista ei ole ma kohal. Saadan GLSile meili, et tooge tööle.
• GLS meilile ei reageeri, GLSi mees käib veel paar korda mul ukse taga, lõpuks satub pakk viieks tööpäevaks GLSi lattu, kust ma seda puhkusel oleku tõttu muidugi kätte ei saa, ja saadetakse Saksamaale tagasi.
• Pood saab paki tagasi ja meilib, et pakk tuli tagasi, kas ma ikka tahan. Vastan, et tahan ja palun saatke tööle.
• Kahe päeva pärast, st täna, saan paki kätte. Kougin lahti (sees on rõngas ja A4 suurune saateleht) ja õhtul korteris näen, et ka see on 72 mm rõngas. Nõnda on mul praegu kaks 72 mm rõngast ja 77 mm rõngast ikka ei ole.

Ja nüüd tuleb kogu loo puänt.

Vahepeal olen astunud Lightroomi leeri, kus gradatsioonfiltrit saab teha elektrooniliselt!!

* * *

Mu praegune bussiraamat on inglise eufemismide sõnastik. Sõnastikku on eriti hea lugeda reisil: läheb aeglaselt edasi, ei pea paksu raamatut vedama. Nüüd siis tean näiteks, miks inglane võib laulu- ja tantsupeo mainimise peale (song and dance!) muiata või õigemini hämmelduda. Are you embarrassed easily? I am. But it's nothing to worry about; it's all part of growing up and being British.