Olen külmetunud ja köhin öösel. Kellaosutid helendavad poolt kahte. Hommikuni on veel kaua aega.
Ema läheb hommikul lennuki peale. Kui teda saatmast tagasi tulen, teen omale muudkui kuumi jooke ja leban, loen Väljaotsa „Minu Pariisi” ja muid raamatuid. Arvutit peaaegu lahti ei teegi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
Kuidas Sulle "Minu Pariis" meeldis? Mulle mitte - igav oli ja katkendlik.
Eks jah, aga ega see olnud siis juturaamat ja ega selle kirjutaja ole ka kirjanik. Samas pildiallkirjad, mille on küllap lisanud kirjastaja, on mõeldud täitsa dementsetele inimestele, sest need on kopitud tekstist (pildid on on raamatu lõpus). Samuti kordab lõpu praktiliste nõuannete osa varasemat teavet. Aga noh, ega see ju lausa reisijuht ole, peamiselt välismaal elamise ja prantslasliku elukorralduse muljed.
Njahh, aga ka asjalikud raamatud/reisikirjad/õpikud võiksid olla lobedalt loetavad - ei pea hambad ristis läbi pungestama (mul on rumal komme alustatud raamatud nui neljaks ära lugeda, vist üks ainus on pooleli jäänud, kuigi ma ei mäleta, mis see oli).
Tuleb tõdeda, et mul on poolelijäänud raamatuid olnud päris mitu (samas on olnud kangelaslikke juhte, et ma olen aastaid pooleli olnud raamatu uuesti kätte võtnud ja läbi lugenud), kuigi ka mina eelistan raamatu ikka läbi lugeda, kasvõi diagonalis, kui see on väga igav. Siis on muidugi teatmeteosed, mida on ka vahel hea ajaviiteks lugeda, aga rohkem nii sirvimismeetodil, ja e-raamatutega on see häda, et kunagi ei mäleta, kuhu eelmine kord järg jäi.
Aga raamatute läbilugemisest. Kohalikus raamatukogus oli edetabel „Meie usinamad laenutajad” ning vend ja naabripoiss võtsid ühel vihmasel suvel plaaniks sinna pääseda. Nad laenasid virnade viisi hästi õhukesi raamatuid, nagu sarja „Saja rahva lood” – mis raamatukogus olid kõvade kaante vahel! ☺ seega oli virn päris toekas – ja lugesid need ka läbi. Suve jooksul lugesid kumbki nii 30 raamatut vabatahtlikult läbi ja vist ka pääsesid igatsetud edetabelisse.
Njahh, igavate raamatute puhul on diagonaallugemine abiks, sedagi on tehtud. Teatmeteostega on mul pigem nii, et võtan lahti, et miskit leida ja siis huvi pärast sirvin veel siit-sealt, mis silma hakkab. Entsüklopeediat päriselt lugenud ma ei ole, Antiigileksikoni proovisin lugeda, aga seal oli vahepeal mingi igav kraam ja siis jäi katki.
Raamatukogudest. 9. klassi lõpuks olin ma suurema osa oma esimese kooli (väike maakool muidugi ka) raamatukogu juturaamatutest läbi lugenud. Ja siis kord kuus või umbes nii, kui oli uute raamatute saabumisaeg, olin koos raamatukogutädiga ootel, et saaks ikka uusi asju kohe lugeda. :-)
Post a Comment