P, 1006. päev: siis täitis ta wiimaks paljude soowi ja läks ära Wene maale

HCLi Jungi tõlget lugedes (XVII:4) kerkis tänase postituse pealkirjaks pandud fraasi peale meelde see Eesti poliitik, kes pani viimati leiva kaardi peale; aga eks võim ole ju magus, valija mälu lühike ja valimiseelsete rõveduste arsenal mõõtmatu.

Jungi tõlke kommentaaridest võib lugeda muide seda, et 1880. aastate algul arvati Lembitu linnust olnud hilisema Põltsamaa orulinnuse kohal. (Hilisem märkus: sedasi arvas ka veel Karl von Löwis of Menar oma 1922 ilmunud Vana-Liivimaa linnuseleksikonis.) Alles Jung oletas, et äkki oli Leole Lõhavere, mida ta ise kaevamas käis. Paar nädalat läkski, enne kui seosest aru sain: eks kroonikas ole Navesti asemel Paala jõgi ja eks Põltsamaa oli saksa keeli Oberpahlen. Jung on mõelnud ka Lembitu liikumise peale, et Lembitu käis kodust nagu lipsti! Lätit rüüstamas, aga eks Põltsamaalt oleks olnud Ümera preestrit kimbutama palju pikem astumine.

Öösel tuleb mõte, et prooviks õige ID-kaarti vanast läpakast (kus on Windows XP, mitte Vista). Hommikul otsin läbi elektroonikavidinate, kasutusjuhendite ja tarkvaraplaatide sahtli, kust leian 2005. a ostetud kaardilugeja. Selle plaati ei leia (aga praegu, kui kõik lõpuks valmis, tuleb mul meelde, kus see on!). Leian Elioni ID-kaardi stardipaketi raamatu [jutt on ikka kaardilugeja stardipaketist, ärge arvake midagi, nagu mul oleks ID-kaart alles 2005. aastast, ma olen selle napi mõne tuhande inimese seas, kes tellisid ID-kaardi 2001. a sügisel kohe esimesel päeval ja kelle ID-kaardi numbri alguses on seega mitu nulli, nagu ka selle üheksa tuhande inimese seas, kes osalesid maailmas esimest korda Interneti kaudu valimistel]. Selles on üksikasjalik juhend, kuidas kaardilugeja paigaldada (oh aegu ammuseid, mis sealt piltidelt vastu vaatavad!). Jamasid tekib, uurin põhjalikult sertifitseerimiskeskuse abifaile, millest ei ole abi, susserdan seadetega, aru saamata, mida täpselt teen, peaaegu hakkan kirjutama SK abimeeskonnale, et mida teha IE8-ga; aga siis mõtlen, et enne kirjutamist ikka vaja proovida läbi uue läpakaga juhend, mida tega Vista puhul. Siis ühtäkki õnnestub ID-kaardi kaudu sisselogimine netipanka ja asi tundub põnev, sest ometi ükskord asi töötab! Kohe seejärel käin ka e-valimas ning üks hääl jälle rohkem kirjas, sest iga valgusele andmata hääl on hääl pimedusele!

Arvutiteemadel ka jätkame. Kurtsin äsja paar päeva tagasi Office'i õõvastava eesti tõlke üle. No omad vitsad peksavad: ega Office'i inglise versioonil eesti keelt kaasas ole, aga eesti versioonil inglise keel on! Tuleb eesti keele pakk eraldi tellida.

Joodiknaabril on tikud otsas, selgub kell 22.10. Paraku toimetan sel hetkel köögis ja tavaline hädapimendamine ei aita (mul on köögiuks tavaliselt lahti ja sealtkaudu paistab toatuli köögiaknasse). Just sel hetkel, kui ukse avan, kustub uksetagune tuli, aga pimedusest kostab tuttav krögisev joodikuhääl, millele vastan non, non ja kätega vehkides sulgen ukse, mille tagant kostab kolm sekundit pahane prantsuskeelne jorin (millest ma aru ei saa), siis loivab ta edasi. Ega mul tikke muidu ei ole ka.

Õhtu film on The Day the Earth Stood Still (2008): Klaabu Klaatu on kivinäoga Keanu Reeves, kes sedapuhku ei lenda nagu „Matrixis”, kuigi tal on ebamaiseid võimeid, isegi käsikirjaaukudest ja üldisest füüsikaseaduste eiramisest hoolimata, ja teine meenutab soengu poolest mõneti Eesti viimatist eurolauljat. Muidugi mõista on film poliitiliselt nii korrektne, et nõretab kohe (isegi ameerika Pavlik Morozov on, kes muidugi jääb terveks ja kasvab ümber). Filmis on päris pikk koht, kus Keanu Reeves räägib hiina keeles; kui subtiitrid välja lülitada, ega siis aru saa kah. Nalja hakkab saama kohe filmi alguses kohas, kus Jupiteri taga leitud taevakeha Maaga kokkupõrke koht arvutatakse olevat täpselt New Yorgis; edasi näeme USA sõjaväge lendamas helikopteritega, millega see ei lenda, ja UAV Reapereid laskmas Sidewinderitega. Vana John Cleese mängib täiesti tõsise rolli ja see tuleb tal väga hästi välja. Küll ükskord tuleb ka päev, mil ma näen ära 1951. a algupärase filmi, mis on küll traatidega ja väiksemate trikkidega, aga vast ehedam, nagu olid lood teise klassikalise tulnukafilmiga War of the Worlds, mille uusversioonis on Tom Cruise kraanajuht.