Hommikul valges näen, et postkastile ongi pandud uus lukk. Tore oleks, kui ma võtme ka saaksin. Eile poole nelja paiku helistas omaniku sekretär ja pakkus, et võtme saamiseks on vaja allkirjastada paber, et uus lukk pandud, ja vanad võtmed tagastada, lubati mu juurest läbi tulla, kuigi kokku leppimata, millal. Viie paiku helistati kuskilt väga ragisevast kohast, aga see kõne katkes, nii et siis ma muudkui ootan.
No miks tõlgivad valdkonnateadmisi nõudvaid asju inimesed, kellel neid ei ole? Ja seejuures veel arvatakse, et võtame aga sõnaraamatu (nt muistse Silveti) või terminibaasi ette ja tõlget muudkui tuleb nagu Vändrast saelaudu. Toimetaja tõlkigu sisuliselt sama tekst uuesti ja paremini.
Kohtun hommikul liftis direktoriga, kes küsib, kus pildid on. Luban, et homme.
Avastan, et meditsiinisõnastikust puudub märksõna paistetus. See-eest on selles kuulsad vililane (lk 844, märksõna) ja leeliselembene sõmerlible (lk 92, basofiili seletuses). Spetsialist sai eile meie vereliistakute (mis seal muidugi samuti on, lk 839) peale peaaegu krambid.
Korteriukse najal on niiskunud ümbrik ja selles postkasti kaks uut võtit ning kahes eksemplaris üleandmise akt (mille ma pean ära täitma ja mõlemad vanad võtmed tagasi saatma).
Pildid valmis ja üles. Möönan, et peale ühe ma neid ei töödelnudki, see võtab praeguse arvutiga liiga palju aega. Pilte jäi kolmanda sortimisvooru järel alles 64.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment