Hommikul veel natuke prantsuse keelt. Bussis enam mitte, seal on vaev enda istmevahesse äramahutamisega (ilmselt on siinmaa inimeste reieluud vähemalt 20 cm lühemad kui eestlastel). Aga silma looja laskmist see ei sega.
Prantsuse keele kontrolltöö teemal ma „enne õhtut” (st enne järgmist teisipäeva) hõisata ei taha. Kahtlemata leiutan ka seekord mitu senilolematut pöördvormi.
Mitu õppurit küsivad õpetaja käest tundmatuid asju üle. Õpetaja käib siis ühe juurest teise juurde ja seletab, kuni lõpuks ütleb, et kui nad tahavad, siis ta võib juba kohe kogu töö ise ära teha, maksab ainult 150 €/inimene – ja selle peale küsib vähemalt kaks inimest, kas see on nali.
Kolmveerand üheteistkümnest saan enda jao valmis ja tulen tööle ära.
Meilis on teade, et mind on ametlikult loetud usaldusväärsete inimeste kilda, ja teine teade, et mu puhkusetaotlus on heaks kiidetud.
Kella ühest tuleb üks tekst, millega võimeldud veebruarist saati, selles väidetavalt Eesti pädeva asutuse muudatused – aga minu silmad neid ei leia. Isegi dokumentide võrdlemise funktsioon ei leia (võrreldes eelmise minu toimetatud variandiga). Kirjutan plaaniosakonnale, et palun küsige järele, äkki saadeti vale fail. No mitte ei taha uskuda, et kohe ühtki parandust ei ole.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment