R, 381. päev: tuul

Hommikul kole tuul, eriti Kirikmäe bussipeatuses, mis ajaks sea püsti. Sea asemel on mul käes aga umbes A3 suurune pappümbrik, sest käisin hommikul postkontoris (buss sõidab sinna kolm minutit, jala läheb umbes veerand tundi) ja raamatupakk osutus mõõtmete poolest oodatust palju suuremaks, nii et ei mahu kottigi ja tuleb kanda kaenla all. Kui lõunal käin, näen, et räsitud lehetutte vedeleb NHE-maja eeski, lähimast puust umbes saja meetri kaugusel.

Tööpäev on vaikne ning eilse jubeduse asemel saan pühenduda kohati lõbusatele tõlgetele. Enamik asju on kenasti tõlgitud, aga mitmel puhul on jaburusi, nagu pharmaceutical preparations containing nicotine to be applied to the skin on tõlkes farmaatsiapreparaadid, mis sisaldavad nikotiini nahale kandmiseks (nahale kantakse ikka preparaat, mitte nikotiin) või utility knives on saanud tõlkes kujule üldkasulikud noad (muudan selle vormi tarbenoad, nagu utility vehicle on tarbesõiduk) või siis see hamebega nali, et klassi 16 (paberitooted) saksa Schriften (trükised) on saanud kirjadeks.

Kauba- ja teenuseloetelude tõlked, selgitan, on välistõlked ehk siis neid tõlgivad tõlkebüroode kaudu tõlkijad Eestis ning mõnikord ei käi mõne tõlkija jõud tekstist üle. Maailma kõik tooted ja teenused on kirjas klassifikatsioonis, tooteid on 34 klassi ja teenuseid 11 klassi. Registreerimisel peab esitama ka teemakohaste toodete või teenuste loetelu; kolm klassi käib hinna sisse. Loetelu avaldatakse kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes, mis tähendab, et keegi peab selle tohutu materjali ära tõlkima ja see on meie asutus, kes siis tõlgibki, nädalas umbes 1500 loetelu ja aastas kõigi keelte peale kokku üle 400 000 lk. Põhimõtteliselt saaks ammutada sõnavara ja väljendusviisi (üksikud fraasid ja fraaside loetelud, tegusõnu ei ole) klassifikatsioonist, mis oleks ilus, sest siis saaks seda tõlkida masin. Aga paraku kõiki maailma asju klassifikatsiooni kirja panna kah ei saa ja ka inimtõlge tuleb teisel inimesel ikkagi üle kontrollida.

Bussis on kaks rida eespool kaks ülikonnastatud hiinlast mobiiltelefonidega rääkimas ning bussipeatuses traatvõrgust ja plekkpurkidest nukuga ootavaid neiusid lõbusasti naerdes pildistamas. Üks kordab pidevalt hiina sõna, mis kõlab nagu nigga, nigga. Loodame, et see tähendab hiina keeli midagi muud.

Nimetatud A3 suurust pakki kannan vapralt kaenlas ka poes (Kõrgmetsa maksimarket). Selles on graafiliste lehtede komplekt, millel kujutatud Kölni linnamüüri väravatorne (vaated, plaanid, lõiked). Kölnlastel jätkus oidu bastionivöö sisse jäänud linnamüür enne lammutamist hoolikalt üles joonestada – aga siis lammutati ka täielikult, umbes 9 km-st jäi alles paarsada meetrit. Põnev on see, et väravad olid ühekordsed (ehkki enamasti külgtornidega), eesväravaid oli väga vähe (meenutagem siin Tallinna mitut kolmekordset keskaegset väravat, mille ees oli mõnikord veel uusaegne vallivärav). Näen, et Kölni ehitati raudtee enne linnamüüri lammutamist ehk siis mõni aeg sõitis rong keskaegse väravatorni väravast läbi (nagu Tallinnas olnud XIX sajandi lõpus plaan panna tramm sõitma läbi Saia kangi).