L, 375. päev: K800i

Hommikul puhastan rulluisud ning keeran rattad teistpidi ja vahetan asukohti. Puhastan seljakoti – pesemisjuhised lubavad seda ainult märja lapiga pühkida, pesta ei soovitata. Pööran koti pahempidi ja pühingi, siis panen rõdule kuivama ja tuulduma.

Ja siis jõuab tegudeni mu uue taskutelefoni otsimine. Nimelt uurin ka oma operaatorfirma kodulehte, äkki on neil toredaid sooduspakkumisi, ja ongi. Sõidan linna, kõnnin mobiilipoodi sisse ja ligisammunud müüja küsimuse peale, kas ta saab mind aidata, panen sõrme vastu letiklaasi ja ütlen:

"Ma tahan selle osta."

Müüja vastu: "Aga see töötab ainult Polka kaardiga!"

Aga seda ma tean ning lisan, et mul ongi Polka kaart, ettemaksukaart Presto. Saan teada, et numbri saab samaks jätta. Müüja toob võtmed ja kougib leti alt kapist välja kaks karpi:

"Mis värvi soovite, musta või pruuni?"

Ütlen, et andke pruun (õigemini selline titaanikarva).

Müüja nendib, et et ohhoo, enamik tahab musta.

Aga tema nahavärvi arvestades ei saa ma talle kuidagi vastata, et mulle musta värvi telefon ei meeldi (nagu oleks surnukirst või klaver taskus). (Musta telefoni mul olnud ei ole, peale esimese, Motorola d160, mille sain kasutatuna. Järgmise telefoni (Nokia 5110, samuti kasutatud), mis küll oli samuti musta värvi, karbist leidsin tibikollase esikaane, mis algselt olnud määratud kellelegi naljakingiks; aga ma võtsin selle kaane eelmise omaniku õuduseks kasutusele. Ja edasi tuli juba uus hõbedane Siemens C35i ja siis sinihõbedane C65, mis töötab seniajani, seal sees on praegu EMT kaart, ja siis pruunikashõbedane C75, mis enam ei tööta. Et Siemensi mobiilitootmine läks üle Benqile, kelle telefone on saada vähe, tuli vahetada marki ja uus on Sony Ericsson.)

Müüja täidab sada paberit, kirjutab mu nime lugematu arv kordi valesti ja nimetab müstilise summa, mis ühelt poolt on justnagu rohkem kui reklaamis, aga teisalt käis reklaami hind teise lepingu kohta; igatahes on see 1,5 × soodsam kui EMT-s, 1,8 × soodsam kui T. jaamakaubamajas ning koguni 2,1 × soodsam kui T. linnakese kesklinna poes.

Edasi käin Kirikmäe prismas, kus samuti käib äge Polka müügikampaania, põiki üle ostukeskuse on veetud Tele2/Polka loosung – eesti lugejaile teadmiseks: ei ole Tele2 Eesti firma ühti; selle asutas Rootsi meediatööstur Jan Stenbeck, kes veel asutas Viasati ja maailmalinnade tasuta linnalehe Metro; ning Tele2 piltidel, kus Tele2 on suure purjeka spinnakeril, kujutatakse suurt purjekate võiduajamist, arvatavasti 2003. aasta America karika võistlusi, kus osales samuti Jan Stenbecki asutatud meeskond Victory Challenge. Samal võistlusel oli ühel Ameerika jahil 34 meetrit kõrgel spinnakeril pealtvaatajais suurt piinlikkust tekitanud Viagra reklaam.

Prisma lävel seisab onkel, kes sulatab paberkoti kilekotti, et pärast kassas lihtsam oleks. Ostan söögikraami ning naasen siis korterisse, kus algab pikk ja mitu tundi kestev tegevus uue telefoniga tutvumisel ja aadressiraamatu täitmisel. Nimelt on vaja SIM-kaart üle panna vanast telefonist (mis muidu töötab, aga enam ei värise ja on hakanud võtma nii palju voolu, et seda peab laadima kaks korda päevas) uude, aga kumbki telefon ilma kaardita ei tööta ning vaja enne vanasse telefonisse kogunenud asjad sealt välja saada.

Telefoniraamatu laadimine käib lihtsalt, sest pärast mitut katset õnnestub uus telefon ühendada arvutiga ja sünkroniseerida arvuti aadressiraamatuga. See tähendab, et nüüd on kogu aadressiraamatu paabeli segadus mul alati kaasas. Pärst mõningast pusimist saan hakkama koguni telefonist meili saatmisega.

Aga et telefoni nupud on eelmise omaga võrreldes "valede" kohtade peal, juhtub andmete kohendamisel mitu tööõnnetust ehk ühtäkki seisab ees teade Calling... ja seda Eesti aja järgi umbes kell üks öösel; ja ma ei tea, kas ma suudan kõne piisavalt ruttu katkestada. Nõndaviisi et palun vabandust, sõbrad K ja S (ning üks tundmatu number ka), kui teie telefon hakkas öösel vastu pühapäeva ühtäkki korraks helisema ja teid või teie pereliikmeid unest üles ajas ning võib-olla näitas minu numbrit, aga keegi ei tahtnud teiega rääkida. See ei olnud keegi tundmatu maniakk; ka ei olnud ma akuutses hädas, et helistada keset ööd. Palun veel kord vabandust!