Tööl on täna valimised (kell 10–12 ja 14–16). Komisjon on, 3 inimest (aga suitsuvorsti ja muud defitsiiti ei müüda). Kabiini aset täidab aknalaud komisjoni selja taga, kuhu lastakse ükshaaval. Pärast tuleb paber kokku voltida ja toppida kinniteibitud pappkasti kandeavadest sisse. Pappkast on umbkaudu selline, nagu kasutame kodus mitte eriti oluliste paberite ladustamiseks, ja peaaegu samasuguse mustriga ka (osa kaste on kodus lõbusate jõehobudega, valimisurn on tagasihoidlikum).
Ka täna on vististi sama tõlkija kui see, kelle peale ma eile üsna kuri olin, tõlkinud nii, et kivi ei jää kivi peale. Seekord on ta ette võtnud tulekustutid ja saanud asju, nagu
Aga õnneks tuleb kosutav nädalavahetus.
Lahkun kolmveerand viie paiku ning jõuan jaama napilt pärast seda, kui väljunud on kella 17.17 rong T. linnakesse. Ootan järgmist (17.42). Kohal joonelt jaamakaubamaja elektroonikapoodi, mille meiliga tulnud reklaamist oli eile silma jäänud, et otsitav telefon on soodsamalt saada kui Eestis, isegi ilma lepinguta. No aga võta näpust – lepinguta hind jaamakaubamaja poes on 1,2 korda ning linnas teises suures elektroonikapoes kogunisti 1,4 korda suurem kui reklaamis lubatu. Ei lähe liimile. Kõnnin õhtusoojas linnas ringi, ostan kaheksani lahti olevast raamatupoest mõne Saksamaa siinpoolse nurga vabaajakaardi, mida mu kogus veel ei ole, siis jaama tagasi, kus on ikka hulk aega. Koos oma kapsalõhnalise kotiga, kes teada tahab.
No comments:
Post a Comment