N, 394. päev: püha Antonius, püha Vladimir

Tavalisest pisut varem tööle, kell 10 on ülevaadatava tõlke tähtaeg. Saan valmis ja kirjutan põhjaliku tagasiside, millest kahjuks unustan hurjutada tõlkijat mõtlematuse üle tõlkida kaela kangus kaela nihestuseks – siis ei suudaks töötaja edasi töötada, sest ta oleks kas halvatud või üldse surnud.

Siis on tõlkida lühike meditsiinitekst, kus parandan tõlkemälus olevaid vigu (nagu et hip fracture ei ole mitte puusaluu murd, vaid reieluukaela murd).

Sitemeter näitab, et viimase nädala jooksul on otsimootorid leidnud siinse blogi kuus korda, kui on otsitud sõnu püha antonius tungaltera. Jaah, Internet on selle kohta eestikeelset materjali ikka kohe väga pungil täis, nii et ma võiksin ilmselt paljud koolireferaadid uppi keerata, kui kirjutan mis tahes teemal Internetis ainsana eesti keeles!

Monsieur Poutin — prantsuse keeli on kirjapilt ou-ga kahel põhjusel: esiteks häälduse pärast ja teiseks selleks, et vältida kahetsusväärt seginimekut sõnaga putain — Kirikmäe otsa ilmselt ei kavatse tulla, sest siin on kõik ilus ja rahulik ning täpsuslaskureid ei paista. Meenub isa mälestus, kui Gorbatšov käis Tallinna raekojas. Isa töötas Müürivahe tänavas majas, kus praegu on majandusministeerium ja Itaalia saatkond. Kui Gorbatšov viibis vanalinnas, pidid töötajad viibima siseruumides. Isa märkas, et vastasmaja akendelt peegeldub keegi kõndimas nende maja katusel, mille peale olla ülemus vastanud, et "see peab seal olema". Samas üle tänava, Assauwe torni kõrval Sõpruse kino vastas oli pirukabaar, milles käis tallinlastega kohtumas Nikolai Rõžkov, tollane N. Liidu peaminister, ja seda pirukabaari nimetas isa elu lõpuni "Rõžkovi baariks". Ning Rapla kandi rahvas mäletas hea sõnaga seda kõrget KGB juhti, kes külastas umbes 1986. aastal Kehtnat, sest temast jäi järele kordatehtud maantee.

Aga veel põnevam on see, et ei paista ka helikoptereid linna kohal. Mäletate, kui Blair käis Tallinnas ja kaks helikopterit kogu aeg linlastele näitasid, kus ta parasjagu täpselt viibib?

Ja teema lõpetuseks veel meenutus umbes 1993. aastast, kui Eestis käis Rootsi kuningas, kes tegi visiidi ka Haapsallu. Nimelt oli vennal siis VHF-raadio, mille FM-laineala oli mitte tavaline 87,5–108,0 MHz ega ka mitte veneaegne UKV-laineala (mis ta nüüd oligi... 65,9–73,1 MHz), vaid ulatuslik ~50–150 MHz. Sellega kuulis raadiotelefone, näiteks taksojuhtide kõnet. [Ja kord stiilset ligi pooletunnist vestlust, kuidas vanem vend Rein vestleb haiglas oleva õe Külliga, kui ise bussipeatusest kodu poole läheb – mille üleskirjutuse tegin uudisjutuks pealkirjaga Kui sa tuled, too mul' lilli.] Ja oh üllatust, ka politseid, kes tollal kasutas veel täiesti lahtist sidet. Vend ajas kodus laua taga kaardi peal näpuga järge, kus parajasti kuningas on.

* * *
Kuumus jätkub. Hommikul oli paras olla mantlis, aga päeval ja ammugi mitte õhtul enam mitte. Õhtune film on The Pink Panther, mis on ainus Roosa Pantri film, kus peategelane ei ole inspektor Clouseau.