T, 236. päev: tali tuleb

Ööl vastu tänast umbes viis kraadi sooja, jube udu ja korraks lumi maas. Hommikul udu jätkub, selline, mis ämblikuvõrgud kenasti veetilgakestega kaunistab. Kirikmäel ummik, nii et isegi viimasele bussile kenasti jõudmine paneb muretsema, kas ikka jõuan. Aga jõuan, väga täpselt.

No ja kui siis kell 9.34 jõuan oma laua taha ja arvuti käivitumine on sealmaal, et meilid avanevad (uute keskkonnasoovituste järgi tuleb õhtuti arvutid välja lülitada, see on, jah, tõesti ülioluline energiasääst linnajaos, kus 6000 inimese jaoks on 5000 parkimiskohta), saan üllatusega teada, et ajal, kui ma eile vaevlesin prantsuse keelega, saabus mulle kaks läbivaatamistööd tähtajaga täna kell 10.00 ja kokku mahuga 15 lk. Ei no, tere, talv. Teen, mis suudan. Ühe (lühema, 3 füüsilist lehekülge) saan läbi vaadatud kell 9.52; pikema kohta saadan plaaniosakonnale meili, et jääb hiljaks, see valmib koos tõlke hinnangu lehe täitmisega kell 10.20. Õnneks on tõlked üpris head, ainult väheseid asju on vaja parandada.

Ja kui lähen hiljem printerist tooma väljatrükke, selgub, et lühema tõlke hindeleht on kenasti olemas, aga pikema oma mitte. Ja seda hindelehte ei saa miskipärast teist korda välja printida. Isegi plaaniosakond ja arvutitugi ei saa mind aidata. Soovitavad küsida, kelle paberite hulka on mu paber sattunud. Võtangi ette telefoniloendi ja saadan kõigile +1B korruse inimestele meili, et kes on näinud täna hommikul seda-ja-toda paberit. Kohe tuleb ungari kolleeg G ja hõikab, et see on eile kasutusele võetud uus süsteem, hindelehte ei prindigi (mõtlen, aga miks teise tõlke oma siis printis). Rõõmustan, asun korrusekaaslastele uut meili kirjutama, siis tuleb G tagasi ja möönab, et eksis, prindib ikka. Ehk tagasi ruudus null.

Siis tuleb taani kolleeg N ja õpetab, kuidas lehte saab uuesti printida. Jah, tavaliselt, aga mitte konkreetselt seda. Samuti annab ta vihje, kellel kolleegidest on kombeks printerilt kõik paberid kaasa haarata, ja et mul on lootust umbes kahe nädalaga talt see paber ka kätte saada. Elame-näeme.

Päeva lõpuks satub mu töölauale väga keeruka dokumendi tõlge, kus üks asjadest, mis ma kindla peale aru saan, on see, et tõlkija on kasutanud ühe elundi kohta, mis ladina keeli on kõigil loomadel ühesugune, aga eesti keeles ei ole, vale vastet ja nõnda on ta pannud kassi ja koera sisse lülijalgse või kala elundi. Põnev.



Õhtul jube udu. Ja mul on jalas suvekingad, kust puhub tuul läbi.