Täna hommikul saan hakkama sellega, et keeran kõik kolm äratuskella kinni ja heidan veel "natukeseks" pikutama. Õnneks on esimene äratus seatud suure varuga ning teiseks õnneks on selge ilm ja umbes kolmveerand kaheksa hakkab päike aknasse paistma. Võtan täna läpakast fotoka mälukaardi välja ja panen fotokasse, aga alles all postkastide juures tuleb meelde, et fotokas ise jäi maha. Ei lähe tagasi ja õigesti teen, sest vines seletab silm käänaku tagant lähenevat bussi ning ennetav lippamine bussipeatusse aitab.
Päeval taas söömas KAD-majas, kus ka sedapuhku kuuleb eesti keelt. Teine positiivne seik on seal ka see, et saab söögi oma tahtmise, mitte teenindajate suva järele (mispidi nad numbreid ja käemärke suvatsevad mõista, et kumba einet inimene tahab).
Kuuldavasti on täna päeval sooja 17 kraadi. Eile õhtul oli 14 ja kesköö paiku 13. Kontoris on palav, aknakatteid tuleb hoolikalt all hoida, muidu ei näe kuvaril midagi. Samas on karta, et hiljemalt homme keerab vihmale. Olen eilsest saadik mõlgutanud laupäevaks matka Elzi orus ehk Eifelis selle kuulsa Saksa linnuse kandis, mis on märgitud Saksamaa liikluseeskirja (StVO) paragrahvis 42 vaatamisväärsuse osutusmärgile (Zeichen 386 – Touristischer Hinweis).
Soome kolleeg J peab ettekande soome keele eripärast, huvi on elav. Mõistagi tekitavad koletu pikad, aga täiesti loogiliselt üles ehitatud sõnad nagu ympäristöystävällinen ja käsittämättömyydessäänkään ja kolmessatuhannessasadassakolmessakymmenessäneljässä ühtpidi ning indoeuroopa kultuuris tundmatuid mõisteid esitavaid sõnad nagu talkoot teistpidi hämmingut. Küsimuste ajal alustavad eesti keeleinimestest kolleegid soome kolleegidega pikka arutelu tüvevahelduse üle, mida aga lõpuni ei lasta kesta. Nõnda ei saa ma ka lisada täheldust, et omasõnad ei ole soome oskuskeeles sugugi ainuvaldavad, näiteks tekitas prof L naeru loengusaalis, kui teatas, et SEM-i ehk skaneeriva elektronmikroskoobi (Scanning Electron Microscope) soome omaaegne pakutud vaste on umbes nagu pyyhkäisysähköosaiskuvasuurennin. Kui naer oli vaibunud, märkis prof L: "Ja sellepärast me ütlemegi lihtsalt sem."
Vahepeal saan telefonikõne, kus keegi tõre saksakeelne onu imestab, miks ma ei ole end oma aadressile registreerinud. Minu reaktsioon sellele on kokkuvõtlikult mäh?? – aga ma ju korra juba käisin vallamajas (kevadel), et pange mind kirja, et elan seal-ja-seal, tahan maksta vee eest; öeldi, et pole vaja, vesi läheb käituskuludest (mis siinmaal üürile juurde makstakse ja mis on ligikaudu sama suured kui Eestis umbes sama suure korteri käituskulud kütteperioodil). Ja elamis- ja tööluba on ka korras ning kui ma spetsiaalselt üle küsisin, kas ma pean veel midagi tegema või kuhugi registreerima, öeldi, et ei pea. Et olevat imelihtne, toogu ma talle vaid hommikul 9–10 passi koopia ja personaliosakonnast paber, et elan seal-ja-seal. Tore, aga ega see nii lihtne ole. Avalik koopiamasin on kuus korrust allpool ja personaliosakond on linna teises otsas ning tagatipuks homseks ei jõua (sest mul pole passi kaasas), esmaspäevaks ka mitte, sest esmaspäeva hommikul olen koolitusel; teisipäev on kahtlane, sest esmaspäeval ma paberit personaliosakonnast ilmselt ei saa, sest pärastlõuna sisustab prantsuse keele tund; ja kolmapäeva hommikul on uuesti koolitus. Aga no seisis Veenus kolm tuhat aastat heeringata, seisab nüüd kümme minutit heeringaga ka! ehk oli asjaga enne mitu kuud aega, siis kannatab nüüd veel natuke. Ja siis hakkab põnev otsing, sest ega ma tähele pannud, mis oli helistaja nimi, kui ta seda üldse ütles. Number on olemas, eks ma siis proovi, kus ukse taga heliseb.
Siis veidi tõlkida, siis uuesti alla, kus prantsuse kolleegide kogukond tähistab noore Beaujolai' (sp?) saabumist. Algul tundub see küll hapuka viinamarjamahla maiku olevat, kuid õnneks kogenumad hoiatavad. No ja tõesti, poolteist klaasi, mitte rohkem. Parafraseerides "Malevat": aga vorst on teil hea!
Õhtul kavatsen minna vahelduse mõttes Kõrgmetsa maksimarketisse, aga 16. buss, sindrinahk, venitab ja kella vaadates mõistan, et jõuaksin kohale paariks minutiks. Sestap lähen otse korterisse, mingit söögipoolist mul veel on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment