E, 256. päev: mis kell on?

Hommikul rebib mind kaunist unenäomaailmast karmi tegelikkusse telefonihelin. Tänu ajavahele juba kell pool seitse. Pean tuhande kilomeetri tagant kaugjuhtimise teel tegema sanitaartehnikatöid. Ei ole just meeliülendav nädala algus. Tuju tõstmiseks vaatan viimase Ärapanija, mis tv.ee-s on. Siis tööle.

Tööl tullakse küsima, kas ma nõustun olema reedel saabuva uue eesti kolleegi juhendaja. Nõustun.

Prantsuse keeles alustame loogikavaba ülesandega musjöö Gérardi seiklusrikkast päevast. Vanasti öeldi, et seal, kus lõpeb loogika, algab raudteevalitsus, aga ma kardan, et selle ütlejad ei olnud tuttavad prantsuse keele õpikutega välismaalastele. Mis te arvate, mida kujutab järgmine pilt:



See, kes arvab, et söökla, see eksib rängalt. Õige vastus on kellatehas.

Edasi kulutamegi hulk aega kellaülesannete peale. Et öelge häguste ühepikkade osutitega kellade näidatavad kellaajad. Ja et kirjutage üles, mis kellaaegu öeldakse. Viimases saan kümnest tervelt kaks täkkesse ega taipa, kus on siin õpetuslik iva. Ja sellest ka ei saa aru, miks prantslased ühtepuhku peavad kella küsima, kas neil siis endal kellelgi kella ei ole. Võib-olla lihtsalt suhtlemis­vajadusest, sellest siis ka see, et tundmatusse kohta minnakse teele ilma kaardita ja edenetakse igal teeristil teed küsides. [Meenub viie aasta tagune ekspeditsioon esivanemate maile, kus oli olukord, kas usaldada pimesi kaarti ja minna 300 m läbi tuulemurruga metsa (jalgratastega!), või teha 15 km ring. Kaart ei eksinud.]

Esimeses pooles teeb üks vanema rühma kreeklane oma kontrolltööd järele ja satub pärast "meie" kreeklasega juttu ajama, ajades tal paberid laualt maha ja kohvitopsi sinna otsa.

Aga teises pooles on veidi lõbusam, sest siin teeme loogikaülesannet. Et viis noort otsustab minna prantsuskeelseisse maisse reisima ning Amanda ei lähe Malisse ja ta ööbib puitmajakeses. Ning veel üheksa samalaadset väidet. Omaaegsest üürikesest keskastme matemaatika­ringist ja "Lihtsast keeruliseni" läbitöötamisest on kasu, sest saan enda oma valmis esimesena (nipp: tuleb lahendada graafiliselt tabelis ja ära märkida ka tingimused, mis ei ole täidetud, nagu siin see, et Amanda ei lähe Malisse). Järgmiseks saab valmis lähim bulgaarlane (eks sealkandis olla tugevaid matemaatika­olümpiaadlasi ja maletajaid) ja siis läheb veel umbes viis minutit ja siis saab valmis õpetaja ja siis umbes viie minuti pärast hakkab järjest ka õpilasi valmis saama, aga umbes kolmandik pusib nohisedes tunni lõpuni.

Kirikmäe Prismas. Granaatõunad on valmis saanud.

Seitsme paiku korterisse jõudes tahan käsi pesta, vajutan vannitoa lülitit, käib mürts! ja kõik läheb pimedaks. Selge, majakilbi kaitse läbi. Lähen kohale, aga uks on lukus, helistan majahoidjale. Õnneks on ta kodus, aga tuleb temaga vestelda prantsuse keeles. Ilmselt saab ta mu võtmesõnast panne electrifique aru ning sellest ka, et ma tahan majakilpi sisse pääseda, sest ta tuleb rõõmsasti, võti peos, ja teeb ukse lahti. Nagu näha, on üks mu korteri kaitsmetest tõesti väljas, ta lülitab selle sisse ja kinnitab, et nüüd on korras, mida tean ka omast käest pärast 9. mai seiklusi, kui käis kohal koguni elektrik sedasama tegemas.