Kümnest tuntud nimeuurija teine loeng, sedapuhku nimekorralduse uutest suundumustest. Kuigi loeng on huvitav ja kaks tundi läheb kui lennates, ei ole seal midagi põrutavalt uut, isegi väliskohanimede andmebaas on juba vana tuttav.
Poole kolmest kirjandikomisjoni koosolek, kus teen olulise ettepaneku teksti kvaliteedi hindamise osas. Muidu on praktiliselt kogu jutt prantsuse keeles, millest üllataval kombel saan sedavõrd aru, kus arutluse järg on.
Et eilsest saati sugupuuprogramm töötab, jätkan õhtul Saagast kirikuraamatute sirvimise aegaviitvat, aga ülimalt huvitavat tööd. Algul üritan leida isaemaisaema Ewa W (s 1848) vanemaid, aga ei leia (ei Vändra kihelkonnast, kus see perekonnanimi põlvkond varem pandi, ega kolmest naaberkihelkonnast), millest võib järeldada, et mulle teadaolev sünniaeg on vale või et ta sündis kuskil hoopis mujal. Tuleb üles leida personaalraamatust. – Vändra 1848. aasta sünnimeetrikas on ka praegusel ajal tuntud inimesi: lk 3 on Kadri Adamson ja lk 4 on Mart Sander!
Siis uurin teist liini, mida uuritud ei ole, emaemaisa Joosep K (s 1878) vanemaid, kellest varem olid teada ainult nimed ja sünniajad. Mõningase süstemaatilise otsimise peale leian nende kihlumis- ja laulatusteate, kus on kirjas ka elukohad ja ametid, ega saa aru, mida tähendab saksakeelne krõnks Ma.... vaarvanaisa nime ees. Aga personaalraamatus on nad sees ja seal on amet veidi selgemas käekirjas: Matroß; sünnimeetrikas on ühe lapse sünnikandes isa ametiks Soldat. Ehk see, et vaarvanaisa abiellus 41 a vanuses, seletub sellega, et ta oli enne madrus! Ju vast mereväkke võeti kah aastakümneteks nekrutiks. Ja tagasi tulles oli küllap naistes suur minek, ikkagi maailma näinud ja puha.
No comments:
Post a Comment