Veedan terve päeva kontoriks nimetatavas konkus, mille eelised on järgmised: seal saab laua taga peaaegu normaalses asendis istuda, seal on põrandal vaipkate ja seal on soe. Köök ja kemps on ka lähedal. Miinuspool on allveelaeva ukse taoline ukseava (lävepakk on 32 cm kõrge), mida ületades ma olen korra peaaegu kukkunud, korra peaaegu libisenud ja õige sageli teinud veidrat akrobaatikat, kui käepärane lävi on asju täis saanud ja neist tuleb üle astuda. (Siin meenub tuhandetest soome linnuvaatlejate veebilehtedest see, kus sookurg on röövlind.)
Vahelduva eduga prantsuse keel. Saan uued sõnad kõik kirja (neid on kursuse I pooles olnud nüüd umbes 520) ja teen sõnastikuks. Avastan, et õpikus on asju väga vähe, tuleb hankida grammatika raamat (Collinsil pidada olema üks toredalt sarkastiline).
Alma mater teeb järjekordset uurimust, kuidas lõpetajad on tööle saanud. Eriti südamelähedaseks teeb vormi viimane lehekülg, kuhu on lubatud kirjutada kaks ja pool lehekülge kõik südamelt ära.Muid saavutusi: sõber on saatnud pildi teise sõbra kassist, kes on selle RAR-ga kokku pakkinud (no miks seda vaja on, JPEG on niigi pakitud vorming, seda palju väiksemaks ei saa; miks võiks teha sellist lihtsat asja kui pildisuurust vähendada, nt 640 × 480 on kena väike saata). Hakkan otsima, millega RAR-vormingu lahti saaksin, läpakas ei ole, Windows otsib veebist, hakkan salvestama, aga vajutan kuhugi valesti ja kustutan kogemata ära kogu kausta My Downloads koos kõigega, mis sinna on kogunenud. Tõsi, väärtuslikemad asjad on arhiiviplaatidel olemas. Installimisel hakkab valvur kisama, et Windows ei ole seda programmi heaks kiitnud ja mõtelgu ma veel kord üle. Mõtlengi; meenub, kuidas eelmisest samalaadsest programmist (mille ma olin saanud koos digi-TV-antenniga Kirikmäe Prismast, kus ma olen saanud veel selliseid kaubanduslikke elamusi nagu ärakäivate juppideta lööktrelli ja kahe samasuguse plaadiga duubelplaadi) leidis viirusetõrje lõpuks ussi. Nõnda et ma ei installigi ja pilt jääb lahti pakkimata.
No comments:
Post a Comment