Ka täna magan kaua ja ka täna ajab mind üles telefon. Sedapuhku on ekraanil mõistatuslik meeldetuletus Art rets!, mille üle murran hulk aega pead. Siis meenub, et 30. novembriks on ju vaja üks artikkel retsenseerida, mis kohustus oli mul vahepeal meelest läinud.
Sugupuunduses saan teada, et üks XIX saj alguse esiisa oli ametilt mölder ja et üks elas 91-aastaseks. Selgub mitu nime ja ristimisteadete abil õnnestub loetletud ristivanemate järgi selgitada ühe kauge esiisa vennad-õed. — Ometi kord on kasu halvast käekirjast, ma suudan praktiliselt igasugu krõnkse lugeda.
Siis sirvin eile hangitud Saksa linnuste põhiplaanide teatmikku (4600 põhiplaani); selles on peale omaaegse Saksa riigi (õigemini saksa keeleala) linnuste ka Saksa ordu linnused (kuigi muidugi võib kohati kahelda, kui usaldusväärsed on Löwis of Menari 1922. aasta leksikoni andmed). — Kunagi tekkis küsimus, kui levinud olid kaheksakandilised linnusetornid, sest Tuulse ütleb Paide linnusetorni kohta, et sellised levisid (verbreitet haben) hiljem ordualal. Siit saab kinnituse oletusele, et jutt on maateaduslisest, mitte arvulisest levikust. Loendan, et kaheksakandilise valdustorniga ordulinnuseid oli sajakonnast seitse-kaheksa, mis oli siiski rohkem kui Saksamaa linnustel keskmiselt (valdustornid 1,6%, muud tornid 1,8%), aga mingil juhul ei saa rääkida, nagu olnuks see valdav tornikuju.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment