Hommikul on vaja valmis saada tõlge, mille tähtaeg on kell neli (aga mul hakkab prantsuse keel kell 13.30, seda ei arvestata, kuigi hea, et keeletund ei ole samal õhtul kui teatud töö tähtaeg).
Käin enne tundi KAD-majas söömas. Prantsuse keeles on kontrolltöö. Tunne on väga kõhe, sest kui ma eile sedamail olin, et vaataks õige grammatikareeglid ilusti raamatust üle, selgus, et ega õpikus grammatikareegleid ei olegi. Avasin siis töövihiku ja nägin, et ega seal oldud suvatsetud kah mingis võõrkeeles seletada ning et ega algtaseme õppurid prantsuse keeles kah niikuinii ei mõistaks, olid seletused hoopis ära jäetud.
Kontrolltöö ise on nagu lasteaed. Õpetaja käib meiega ühekaupa ukse taga suulisi oskusi hindamas. Nii kui ta klassitoast lahkub, algab tihe lõunaslaavi jutuvada, lähim bulgaarlane naaldub minu lehe kohale ja üks sloveenlane koguni tahab, et teised talle õige vastuse kirjakesega saadaks. Meenutatagu, et mõningatest Põhjamaade ülikoolidest võidakse spikerdamise pärast välja visata (mis hoiatus võttis sinna sattunud eesti tudengitelt hoobilt igasuguse edasise mahakirjutamissoovi). Et õpetaja on enamiku aja neljast tunnist hõivatud meie ükshaaval ülekuulamisega ning siis peab ka ise vaheaega, istume üle tunni aja niisama üksi koridoris ja/või klassis (õnneks on mul raamat kaasas). — Rühmavend S jutustab kogu selle aja, mil ma juhtun kuulma, autosõidu probleemidest ning üritab veenda soomlast, et ka tema võiks Soomest autoga tulles mööda Via Balticat põristada (soomlane kinnitab mitu korda, et ta eelistab tulla laevaga Stockholmi ning alustada pikka sõitu alles sealt, vältides sedasi nii kiirteedeta Lätit kui ülekoormatud Poolat). S jutustab veel, et siinmaa liikluspolitseinikega ei tasu vaielda, võivad maalt välja saata, et ta teab kolme poolakat, kes hakkasid politseinikuga vaidlema ja saadeti. Teemat arendades selgitab ta, et ega need poolakad midagi muud teinudki kui ületasid kiirust, katsusid süü teise juhi kaela ajada ning lõpuks pakkusid politseinikule altkäemaksu.
Pikk (51 lk) dokument homme 12-ks muuta, tulen poole kuuest tööle tagasi. Aga seal ootab mind ees üle poole aasta tagasi minu üle vaadatud tekst, mille on Eesti vastav ministeerium leidnud olvat täiesti kõlbmatu. Et olevat termini-, sõnastus-, grammatika- ja stiilivigu täis. Kõnealune kirjutis, märgitagu, oli umbes 200 lk paks ja kasutasin selle ülevaatamisel tõlkija usaldamise põhimõtet, sest sisu näis olevat korras ja vorm talutav. Teen parandused lahti ja mida ma esimeseks näen: esimene "keeleviga" on see, et meetmeid võtma on loetud veaks ja on ära "parandatud" kujule meetmeid kasutusele võtma. No püha müristus! Joh. Aavik 1941. aastal meetme seepärast tegigi, et ei peaks enam abinõude tarvitusele võtmisega ringi lohistama ja saaks tarvituse vahelt minema heita. — Ja siis on leitud, et hindamine korraldatakse kogu maailmas on vale, tuleb öelda hindamine viiakse läbi ülemaailmsel tasemel. — [Mulle meenub siinkohal üks venelasest hõimlane, kelle kodune keel oli varem ainult vene keel, aga kelle lapselapsed olid eestlased, ja kui siis tema kakskeelne mammi oli otsustanud, et tarvis vanuigi veel eesti keelt õpetama hakata, ning talle alustuseks "Lähme poodi!" ütlemisega väga piinliku hetke valmistas, õpetas papi pahasel häälel: "Nado skazat' "kauplusse"!"] — Ja siis selle paranduseportsjoni, mida on aega vaadata, lõpus ilutseb
Olen üsna kindel, et kui dokument satub pädevate tõlkijate käest Eesti ministeeriumisse, ei pea lugupeetud ministeeriumiametnikud oma kallist aega kulutama grammatikavigade kahtlasele parandamisele. Nad võiksid parem pakkuda lahendusi, kuidas edaspidi koostööd parendada (nõu, terminoloogia, stiilijuhend, kontaktisikud). Aega on nädala lõpuni, vahepeal katsun üles leida, kes oli see tuntud tõlketeoreetik, kes arvas, et kõige halvemad kliendid on need, kes suhtuvad tõlkijasse lausega ma oleks ju muidu ise ära tõlkinud, aga mul polnud aega, sest neil pole ka muud arusaamist tõlkimisest, isegi mitte sellest, et tõlkija ei ole mõtetelugeja.
No comments:
Post a Comment