Päeva hommikupooliku sisustab tekst, mis ostutub üle ootuste raskeks ja mille tõlkimisel ei ole tõlkemälust abi, sest seal kas vajalikke lauseid ei ole või on üks endine kolleeg tõlkinud pidevalt valesti. Pealegi on seal kirjas, et mingi tähtis asutus "kutsub ülesse" midagi tegema – kunagi olnud ühes ametlikus laborijuhendis lause "ennem tõstke kaan ülesse". Ja see ei ole veel kõik! Eurlex on maas ja arvuti annab veidraid veateateid (viimaste kohta tuleb õhtupoole itiosakonnalt küll kiri, et ärge laske neist ennast häirida).
Lõunal SHU-majas. Le plat 1 on vorstid läätsedega.
Ajab üles koledaid pilvi ja kuigi nende all on nii selge, et silmapiiril paistab sopkataoline Z-nupu mägi (ligi 20 km kaugusel) ja pisut teisel pool on tavaliselt paistva künkarea taga veel kaks, kaugmised ilmselt Prantsusmaal, hakkab lõpuks sadama ning nii tugevasti ja viltu, nagu uhaks keegi vastu akent. Siis aga selgineb ja hakkab piiluma isegi päike.
Õhtul sõidan teisele katsele rauapoodi. On ummik ja buss sõidab viimast kilomeetrit umbes 20 minutit. Peatusse jõudes näen, et ummiku on põhjustanud üleskaevatud jalgtee, mille juures tõstab suur ekskavaator aeglaselt killustikku ühest hunnikust teise ja kus on liikluse reguleerimiseks foor, mis korraga ainult ühes suunas läbi laseb. Jõuan suhteliselt viimasel minutil poodi ning selgub, et ega 15 mm puidupuuri ole, on 14 mm. Märkan, et üleskaevatud jalgtee juures on ümberkäigu silt, seega kõnnin siiski toidupoodi. Minnes satun tugeva vihma kätte ja pean ühe hõreda puu all veidi passima, aga vihma raugemine on vaid ajutine, sest kui ma poodi jõuan, on pea läbimärg ja nina otsas tilk (ja mõistagi jääb just siis vihm lõplikult üle).
Poest naastes järgin ümberkäigu nooli ja näen, kuidas on siinmaal lahendatud ajutise jalgtee viimine üle muru: muru kohal on kas laudtee või kangale asetatud liivakiht. Kumbki ei lase muru ära tallata. Kaval.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment