Täna on ilm pilves, aeg-ajalt läheb heledamaks, aga samas tilgub ka pisut vihma. Õpin homse prantsuse keele kontrolltöö jaoks. Pesen aknaid ja imen tolmu. Leian, et matkal on seljakott kattunud roheka vahtraõietolmuga.
Keskpäeva paiku vannituppa minnes ja seal tuld põlema pannes käib sähvatus ja tuli kustub. Imelik on see, et tean seal laetules olevat kaks pirni, ega siis kaks tükki saa korraga läbi minna. Imelik. Toon tooli ja avan laelambi kupli. Üks lampidest kõriseb raputamisel imelikult, asendan selle ainsa pirniga, mis mul on. Aga midagi ei sütti. Kontrollin kaitsmeid. Kaheksast kaitselülitist on nr 7 välja lülitunud. Lükkan selle sisse, aga tuli ei lähe ikka põlema. Ei põle ka ükski muu laetuli (ega nn kontori seinatuled). Proovin kaitselüliteid ja leian, et nr 7 lülitab tubade pistikupesi (kontori pistikupesad on jäänud vooluta). Lüliteid on kaheksa, aga ahelaid peaks olema vähem, vast kolm umbes. Köögis külmik ja pliit töötavad, kuigi täielikus pimeduses. Võimalik, et laetulede ja kontori ahela kaitselüliti on läinud üldse katki.
Õhtul saab seetõttu lugeda ainult päevavalguses (sest mingit lampi, mida saaks ühendada pistikupessa, mul ei ole). Kui kaheksa paiku hakkab hämarduma, panen läpaka kuvama valget lehte, see annab veidi lisavalgust, aga napilt, lugeda selle valgel ei saa. Eks tuleb siis hommikul jätkata. Muid asjatoimetusi tuleb teha taskulambi valgel, neid on kaks tükki, üks valge ja teine roheline LED.
Kirjutan eilse matka reisikirja ja kuulan taustaks oma muusikasalvest üht plaati, mida ma varem olin arvanud hunnitu Jaan Tätte loominguks ja olin jätnud seetõttu kuulamata: aga helikeel on pigem Olav Ehala oma ning seetõttu täitsa kuulatav. Teksti, jah, võib olla kirjutanud siiski Tätte, sest kõik riimid on ettearvatavad nagu tekst tema näidenditeski...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment