L, 99. päev: vihmapühad ja finaal

Ilmaennustus on, et sajab vihma, ja seekord on see äärmiselt täpne. Tõsi, vihma ei saja pidevalt, vaid umbes viies jaos, aga vihmavahelised pausid on otsekui ettevalmistused järgmiseks valinguks. Üks kord on äikest ka.

Nõnda et jääb ära isegi poeskäik, rääkimata matkast, kuhu laupäeval on mugavam minna kui pühapäeval, sest pühapäeval enamik busse ei käi. Olin plaaninud minna kohalikku rauapoodi, et vaadata, milliseid mu kandevõimega sobivaid mööblitükke seal on. Nagi näiteks oleks üsna vaja. Aga vihma muudkui kallab ja et mul hetkel ei ole ei vihmavarju ega vihmakindlat riietust, ei näe ma enda märjakskastmisel ja mööda poodi tilkumisel suurt mõtet. Parem loen, tegelen arvutiga ja vaatan DVD-sid.

* * *

Täpselt keskööl saan vennalt lakoonilise SMS-i:

Soome v6itis eurovisiooni!!! :)))

Vastan sellele sama lakooniliselt:

Taevas halasta... :)

Aga teisalt, Soome tänavune eurolaul ju ei olnud nende tavaline kissanitku ega mõni muu ebamaine ponnistus, kus näiteks Soome esilaulja, väikeste soomlaste suur sõber ja ühe eesti soost ehitusteadlasega nagu kaks tilka vett Jari Sillanpää pingutab nii, et higipull otsa ees, või mitu head aastat tagasi, kus soomlastel oli korraga püüne peal lapi nõiatrumm koos joiuga ja tumeda nahavärviga isik (vrd üks laul Kate Bushi 1993. a plaadilt, kus korraga laulavad Prince ja Bulgaaria naiskoor), ega isegi mitte mõni ülikurb ja veretu soome tango. Taoline kollimuusika meeldib ilmselt inimestele rohkem kui tavaline, rohke kätelaiutamisega eurolaul (vrd Eesti lauludest "Kaelakee hääl", "Diamonds of the Night" ja siis prl Etti tänavuse lati alla jäänud autorilaul, eriti selle lavaliikumine (eelkõige esimese kahe salmi ajal, mis hiilgas oma puudumisega) ja meeldesööbivad makrovõtted lauljatari näonahast).

Ega ma mäletagi, millal viimati euolaulu võit läks mõnele Eurovisiooni pärusmaale, kui Taani ja Iirimaa välja arvata. Ning viimatised võidulaulud pole ükski olnud nn tavaline eurolaul: Eesti 2001. a loo esitas interkulturaalne duo ja selle tempo oli vähemalt kolm korda nobedam kui nn tavalisel eurolaulul; Läti 2002. a loos kiskus lauljatar endal riided ült; Ukraina 2003. a lugu esitati peaaegu olematutes riideräbalates ja tulemöllu saatel ning sõnad mainisid hunte, mis tagab alati suure edu (Lääne-Euroopas hunte ju ei ole); Türgi 2004. a lugu ei katsunudki olla eurolaul; ja Kreeka 2005. a lugu oli ometi ükskord midagi muud kui Kreeka ajatu eurohitt "S.A.G.A.P.O.". Ja nüüd soome kollid oma muusikaga. Ei oska arvatagi, kuhu poole eurolaul minemas on ja mis šniti peavad teenekad eurolaululoojad Kärmas & Kärmas ning Pajusaar & Pilvre edaspidi võtma.

Igatahes tore, et enam ei ole tõsi ammune lehmakoomiks "Me Muut" Espoo ajalehest Länsiväylä, kus üks lehm on kirjutanud tahvlile läbisegi nulle ja ühtesid ning teine lehm küsib, kas see on mingi kahendkood; esimene lehm vastab, et ei, need on Soome laulu punktid läbi Eurovisiooni ajaloo:



Aga tervitus vennasrahvale igatahes!