E, 763. päev: öine külaline

Et eile pidi näituse piirkonnas sadama, ei võtnud ma kaasa päikeseprille (sest muidu äkki kaovad ära või õigemini neid ei olnud kuhugi mujale kotis panna kui samasse taskusse koos taskunoaga), aga et oli üpris päikeseline ilm, siis said silmad liiga palju ägedat päikesepaistet ja täna muudkui kipitavad. No eks muidu olemine ole ka kangevõitu. Magan hommikul tavalisest kauem, ärgates alles pisut enne kaheksat.

Täna galeriis: öiseid külalisi.


See siin on vapsik, aga kahju, et välimäärajates ei ole putukate kõhtmisi pooli (ööliblikate muster on ikka selgmisel pool).

Ehkki jälgisin hoolikalt, et ma akent lahti ei teeks, kui selle peal istus õue pool vapsik, paistavad tal olema kaunis rahulikud kavatsused, täpsemalt ta näib maigutavat lõugu. Makrovälgu 10 cm kaugusel välkumist ka pahaks ei pane. Uuematel andmetel olevat vapsikud rahulikumad kui herilased, kuigi rahvasuu teab öelda, et vapsiku nõelamine olevat üheksa korda valusam kui herilase oma. (Täielik rida olevat umbes, et rästik on üheksa vapsikut, vapsik üheksa herilast, herilane üheksa mesilast, mesilane üheksa kiini, kiin üheksa parmu, parm üheksa sääske, sääsk üheksa kihulast. Ehk seega on rästik sama valus kui 4 782 969 kihulast...)