T, 2948. päev: rehaga, tagumise jalaga, vastu uksepiita

Vaba päev.

Naaberlinnas ligi kaks tundi vaba aega, fotokata. Algul väga põhjalikult raamatupoes (midagi ostmata), siis plaadipoes (South Park 17, kaks kerglast katastroofifilmi + nirgi foto suurendus), siis neid pakkides leian kotist fotoka. Must värav (kunstfotod), nurgatagused (sh koht, kus üksaasta lõi pargis kukkunud puuoks inimese surnuks, nii et aednik, kes oli pidanud selle ohtliku oksa ammu maha saagima, ei saagind aga, pandi vangi), Gandalfi kirik (kust seest mul nende külastajavaenulikkuse tõttu pilte ei ole; aga ei miskit, et äripäev, ka täna on ukse juures silt, et meil käib parasjagu riitus, kebige minema), kunstvõtted Peetruse kuju tegelastest (kusjuures seal surgib üks ahvi moodi elukas teist tokiga tagumikku, mine vaadake ise), siis toomkirik. Seal tabab mind selline ahvatlev asi nagu külastajate küsitlus, millest algul kõhklen, kas mul on aega seda täita, aga leian, et teaduse heaks olen ikka valmis mõne minuti andma.

Ja ma ei kahetse. Küsitlus on paljundatud koopiamasinaga, A5-suuruseks brošüüriks, klambriga keskelt kinni nagu raamat, kirjasuurus on umbes 14 või 16, font on TNR. Kohe algul, juba küsitluse kolmandal leheküljel, pealkirja ja kohaliku ülikooli teoloogia teaduskonna dekaani pöördumise järel, on küsitud, miks te toomkiriku saabusite. Variandid on: palvetama, reliikviat kummardama, palveküünalt süütama, jumalateenistusele, kontserdile, reliikviat vaatama, pihile, ekskursiooniga, kunstivarasid imetlema, muu. Märgin „kunstivarad” ja „muu” ning kooloni järel täpsustan als Bauwerk betrachten. Seejärel küsitakse, mis teid enim kõnetas (buääh!; „miks nad aina vaikivad, / miks ei räägi minuga”); variandid on altar, püha hame, kelder, (palju tilulilu, millest lasin silmad üle), muu. Märgin „muu” ja punktiirile kirjutan Kreuzgang. „Märkige plaanile kulgetud trajektoor ja teid enim kõnetanud [buääh!!] kohad,” õpetab järgmine lehekülg, kus on toomkiriku plaan, külgnev ristikäik ja kõrvale ehitatud teine kirik halliga. Sirgeldan sinna eeldatava trajektoori, mis ulatub toomkiriku välisuksest otse ristikäiku ja tagasi; märgin kaks kohta, kust loodan saada toredaid pilte (mille saangi).

Hariduse loetelus on esimene „lõpetamata algharidus”, mille omistan küsimustiku sihtrühmale, võib-olla ka koostajatele. Perekonnaseisu loetelus on punkt „preester/kloostrielanik”. Märgin, et saabusin linna ostlema ja viibin toomkirikus 10–20 minutit (muud variandid on „kuni 5 min” (I’ll pop in out for a quick prayer – Fr. Ted), „5–10 min”, „kauem” ja siis veel midagi, ilmselt vast et „hakkan erakuks” ja „lasen end sisse müürida”). Et pühategudesse ja imedesse ei usu (teoloogid ei ole suvatsenud küsimustikus kasutatud mõisteid määratleda, see on selge metodoloogiline puudus, aga ega see neid sega, sest ega teoloogia ole teadus) ning siis veel kaks lehekülge küsimusi, millest märgin kiiresti variandid gar nichts ja habe keine Meinung dazu. Usulise kuuluvuse lahtris ei olnud kahjuks täiendamisruumi, muidu oleks lisanud veel tühje kaste, nt „minu paleus on … Wotan, … Zeus, … Amon-Re, … Marduk, … Tse’sketco”. Märgin üldmuljeks suht hapu näo, aga ei ole aega selgitada, et teil on liiga pime ja liiga suur ja liiga palju rahvast ja liiga palju karda ja liiga kõverad seinad ning ukselt palju toredama kavatisega kõrvalkirikusse olete lingi ära võtnud ja inimene peab nüüd minema õuest läbi.