Plaadilt ooper: Don Giovanni, Covent Garden 2002.
Selles on Don Giovanni väga ilmekas elumees (ja lõppstseen, Don Giovanni põrgus, on visuaalselt nii põrutav, et järgmine kord, kui te Simon Keenlyside’i näete, kargab see kohe teie vaimusilma ette, nagu mu kargas tema kontserdil pardimüts tema kehastatud Papageno peas).
Kunagi viisteist aastat tagasi nägime ooperit Don Giovanni rahvusooper Estonia ettekandes. Sellest ei suuda mitte kuidagi meenutada, kes oli Don Giovanni, oli selline tagasihoidlik ja üldse mitte elumehelik (Rauno Elp?). Nooruke tütarlaps Zerlina oli Janne Ševtšenko, aga Zerlina peigmeest Masettot kehastas teenekas estoonlane Väino P., paraku kostüümis ja grimmis, millega ta meenutas tugevasti Benny Hilli. Ning eks muiste olnudki abiellumisel vanusevahe tihti väga suur, nagu ma just olin lugenud Soome ajaloolase Kaari Utrio raamatust „Perhekirja. Eurooppalausen perheen historia”.
Sõnastikust jääb homse eksami eel 3 lk puudu, ei jõua.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment