E, 2933. päev: bussiseiklused

Näe, alles eile rõõmustasin, et märatses spagetikoletis bussiliinidega mis märatses, aga sellel on olnud ka toredaid tulemusi. Täna istun keeletunnist tulles 144. bussi peale ja rõõmustan varsti uuesti, et näe, seoses Kuninga tänava suure ehitusplatsiga (ekskavaatorid on tõesti platsis, sõna otseses mõttes keset platsi, kopad asfaldis) ja bussipeatuste ümberkorraldamisega on meie busside peatus tõstetud tagasi sinna, kus see oli vanasti. Aga siis keerab buss lääneosariikide maanteele ja peatub pargis endises kitsarööpmelise raudtee jaamas, bussijuht poeb pesast välja, vehib minu poole käsi ja kisab, et lõpp-peatus ja et kas tahan sõita päris raudteejaama. Vastan, et tahan, mispeale ta vehib uuesti, et lõpp-peatus, ega ütle, kust läheb saladuslik ühendusbuss, mis pidi hakkama jaama vahet sõeluma kord minutis. Mitme bussiliini ühistöös, erakordne saavutus, linnavalitsus tegi sellest koguni 45-slaidise PowerPoint-esitluse.

Ületan tänava, kus on – arvata – jaama suunduvate busside peatused, aga kuigi silt ütleb, et peatusi on neli ja et olen esimeses, ei ütle silt, et ühestki neist läheks ühtki meie bussi. Mispeale otsustan kõndida samasse Usukannatajate peatusse kui eile, see on vanalinnale lähim peatus, kust kindlasti lähevad kõikmõeldavad bussid, nii jaama kui ka* meie juurde.

* Ükskord sain tagasiside, kus klient oli „parandanud” õigekirja, umbes viiskümmend korda. Umbes viiskümmend korda osundasin siis ÕSi (küll on tore, et see on internetis ja saab panna lingi) ja loodetavasti on sellisel „parandajal” siis vähemalt viiskümmend korda ka piinlik. Ma üldiselt tean, mida ma teen, ja kirjutan tööasjadesse ainult seda, mida tean kindlasti olevat õige, tihti üle kontrollides. Soovitan teistelegi. (nii … kui ka … ÕSis: vt nii ja kui.)

Näen, et pargi veeres on vägagi lahedaid poode ja kortermaju ja vaateid.

Ja kõik see aeg, bussis ja matkal järgmisse peatusse, on näpus uus bussiraamat, kus järg parajasti kohas, mida homme räägitakse uudisena. Koos kirjandusviidetega.

* * *

Poirot sureb.

* * *

Saksamaa ehtetootja, kes tarnib siiakanti asju DPD-ga, kes omakorda on kulleriteks võtnud kirjaoskamatud käpardid, soovitab, et me ehitagu maja fonolukk ringi. „Kirjutage oma kellanupule oma nimi,” pakub ta lahkesti. Kindlasti ostan kellanupu, kirjutan nime peale ja saadan Saksamaale.