Mida kõike töökaaslastest teada saab...
Alles kõigile saadetud hüvastijätukirjast saan teada, et mu kogu koos töötamise aja arvamus, et ta on itaallane, on vale. Tegelikult on ta hoopis rootslane. (Mis muidugi selgitab ta rahulikumat iseloomu kui „teistel” itaalia töökaaslastel.)
* * *
Midagi hoopis muud otsides leian, et aasta alguses plaadil ostetud barokkooperist („Niobe, regina di Tebe”, 1688) on YouTube’is mitu numbrit ning lavastuse saamislugu. Bostoni varamuusikafestival, 2011, stuudiosalvestusega plaat ilmus 2015. Aga plaadiraamatu fotod on kõik lavastusest, uhked kostüümid ja võimas grimm. Baritoni Colin Balzerit olen näinud laval, no ei tunne äragi. Saab teada, kuidas lavastus tekkis: et sõitnud lavastaja peaosasse tahetu juurde, neli Agostino Steffani haruldast ooperit portfellis, küsima, mida ta nendest tahab laulda, ja see olevat vastanud juba esimesse („Niobe”) nooti vaadates, et seda, just seda ta laulda tahab, ülejäänud noote vaatama ei hakkagi. YouTube’is on vähemalt neli aariat ooperi koomiliselt tegelaselt, kes muidugi oli amm, kes manitses, halises ja tegelasi õpetas ning keda muidugi laulab mees, kes muidugi laulab rolli superhästi, ning superhästi laulavad ka mitu muud (tuleb nimed kõrva taha panna). Lavastaja märgib, et ooper on tehniliselt raske, Steffanil pidi 1688 olema Münchenis võtta suurepärased lauljad, kes selle ära laulaksid, kuigi nende nimed teada ei ole.
Järgmisel aastal on siinkandis ooperi peaosalise kammerkontsert, võtan plaadiraamatu kaasa, äkki saab autogrammi (kui talle see ooper juba nii väga meeldis).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment