L, 2938. päev: perekond Rähnud

E läheb hommikul lennuki peale. Hommiku sisustavad rähnid ja minu fotod nendest. Aknatagustel puudel on korraga neli rähni: isa, ema, kaks last.

Aga õhtul on teisel pool maja ees tänava bussireal maas lame surnud lind, kellest ei saa aru, mis liiki. Oleks nagu mustad harali tiivasuled ja kaela pool pisut heledat – aga punast ei paista üldse. Väiksem kui vares, aga nokk on tume. Lähemale minna ei saa, isegi öösel.

Juuksur, kella kõrts, see ainumas kord, kui lahkun Kella kõrtsi kemmergu kaudu ja kirssideta 16 minutit enne rongi, on ka seesinatne ainumas kord, kui muidu alati hilinev rong saabub täpselt. Rongivigureid juba teades sammun – juba turult ostetud kirssidega – jaamahoone keskkohast haagitamata otse vagunisse ja üks minut jääb ülegi.