N, 2484. päev: väikesed molekulid

Mõte, kuidas Eesti on oma arust kange e-riik missugune, aga maksuõiguses seni sellist võimalust olnud ei ole, et Eestis saaks teenida tulu ilma Eestis viibimata. Loen mitteresidendi tuludeklaratsiooni juhendit, aga targemaks ei saa. Nimelt on iga aasta tuludeklaratsiooni esitamise järel tulemus isemoodi: ükskord makstakse midagi tagasi, teinekord tuleb maksta endal juurde. Mille järgi see käib – kas mingi nägematu eeskirja või nagu v. Roseni pangas, n-ö pangajuhataja suva järgi*.

* Vt „Parunid, eestlased ja enamlased”. Jutustaja, Toompeal elanud Rootsi ajakirjanik Carl Mothander oli saanud jõulude eel v. Roseni pangalt teatise, et tuleb maksta teatud summa panka. Puuduses baltisakslased olid saanud teatise, et nad saavad v. Roseni pangast võtta teatud summa välja. Kuidas ja mille alusel jaotus toimus, seda teadis ainult von Rosen ise, aga süsteem toimis ja kõik olid rahul. (See oli sama lugu, kuidas Mothander nõudis sissemakse peale ka kviitungit, mispeale tõusnud pangametnik leti taga pahaselt püsti ja kuulutanud: „Kviitungit? Kviitungit?? – Ma töötan siin pangas 47 aastat ja te olete esimene, kes tahab kviitungit!!”** — Sellest edasi jutustab raamat pikalt baltisaksa suuliste lepingute traditsioonist – näiteks üürilepingud olid suulised. Mothanderi eluvõõrus tuli sellest, et ta oli rootslane ja asus Eestisse elama alles 1920. aastatel, sattudes abielu kaudu von Tollide suguvõssa. Vabadussõjas oli ta olnud Rootsi vabatahtlike üks ülemaid.)

** Eesti tõlkes võib olla teine sõnastus, lugesin raamatu soome 1941. a tõlkes.

Rehkendan, et Vene maksumaksja – maailma parim maksumaksja, kahtlemata – plekib keskmiselt Sotši olümpsi eest igaüks 10,7 korda rohkem kui keskmine Hiina maksumaksja Pekingi olümpsi eest. Kõigist 21 eelmisest taliolümpiast kokku kallima Sotši olümpsi maksumuse võrdlus maailmariikide sõjaliste kulutustega on ka huvitav: see on suurem, kui mida 2014. aastal kulutab Saksamaa ja tuumariik Prantsusmaa, ning umbes-täpselt sama kui mida kulutab Ühendkuningriik, kelle sõjavägi tegutseb praegu missioonidel 14 riigis. Venemaa enda praegu suurte ja kiiresti kasvavate sõjaliste kulutuste vastu ei saa, Hiina omadest on need alla poole ja USA omadest (koos sõjaväelaste sotsiaalkuludega) oma 15 korda väiksemad.