L, 2479. päev: Rosalie saab seltsiks Norberti

Nagu laupäeviti ikka, Kella kõrtsis lõunatamas. Nüüd sööme laupäeviti ka hommikusööki naaberlinnas (homikune logistika on lihtsam), Liha tänava väga praktilises saiapoes. Kahe inimese kohv ja saiad maksavad kokku midagi paarteist raha. Pärast samast kõrvalt raamatupoest (kus on suur minu arust Photomatixi v.2 vaikeseadega Grunge tehtud HDR-linnavaade) äärmiselt toredate piltidega raamat Fritsch Frosch pupst! ehk maakeeli siis, kuidas Konna-Fritsul oli puuksuprobleem, mis teisi Krooksuküla lapsi ja ka teda ennast suplemisel väga lõbustas. Lugu võtab pöörased pöörded ning lõpeb, muidugi, puändiga.

Liha tänava uuest sisekujunduspoest on öökull Rosalie ära ostetud, aga läkiläkiga pingviini Norbertit veel on, üks.

Teisest raamatupoest uus aasta parimate karikatuuride album Beste Bilder 4, mis on aga lahjem kui sarja eelmised.

Õhtul saan läbi John Nettlesi raamatu Briti Kanalisaarte Saksa okupatsioonist, Jewels and Jackboots: Hitler's British Isles, the German Occupation of the British Channel Islands 1940-1945. Lõpus osundatakse huvitavat mõtet: sõda lõpeb alles siis, kui lõpeb vihkamine (mis muidugi meenutab üht teist, vaenulikku riiki, mille identiteedist suur osa on ehitatud Teise maailmasõja võitjariigi mainele).

Millega ühtlasi märgin murega, et ma ei taha mõelda võimalusele, mida üks nimeta riik võib korda saata järgmisel nädalal, kui algab olümpia, nagu ta saatis korda 8.8.2008, kui maailma silmad olid suunatud Pekingi olümpia poole, alustades välksõda teise riiki. Seesama nimeta riik on ka ainus riik, kelle reageering Ukraina sündmustele on olnud riiklikku vägivalda õigustav. Nii et jube. (Vrd BBC 6.2. uudis.) Taolisest stsenaariumist kirjutas üks Dale Browni 1993 ilmunud põnevik, mille tegevus toimus lähitulevikus 2005, kus seesama riik alustas Ukraina vastu tuumasõda ning heade poolel asusid appi lennukid F-111. Lõpp oli õnnelik: sõjaõhutaja riigijuhtide maa-alune punker ja veerand pealinna takkajärele asendus väga suure auguga. Samal autoril oli ka üks vähem värvikas lennukipõnevik, kus Valgevene ründas Leedut ja appi tõttasid V-22-ga lennanud USA eriüksused. Tema B-52-raamatuid ma lugenud ei ole.

Järgmiseks padjaraamatuks võtan saksa metsavenna raamatu „Die Waldbrüder: ein deutscher Soldat bei estnischen Partisanen 1945-1949”, mis stiili poolest (esmatrükk 1958) meenutab kõvasti Holger Puki loomingut („Kaks punast kaelarätti”, „Kes tulistas?”, „Rohelised maskid”). Uustrüki (2010) eessõna märgib, et 1958 pidi autor peategelase nimeks märkima ainult Franz Sch., aga hiljem on läinud õige nimi kaotsi ja keegi enam ei tea. See päris nii ei ole, kümme minutit hiljem leian: Franz-Xaver Schöfmann – teda mainib PAE II („Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988”, II kd, 1998), lk 460:

SCHÖFMANN, Franc-Ksafer sakslane, s. 1925
Saksamaa, 8 kl., tisler, arr. 31.10.49 elas illegaalselt,
erin. 14.06.50 §58-4, 58-8, 58-11, 25a.; Karaganda obl.
Lugovoilag. Oli metsavend. [ar 23431]

Guugeldage teiegi, saate teada veel huvitavat.

1958. a esmatrüki pealkiri oli „Der Wolf von Laekvere. Ein Deutscher als Partisan in den estnischen Wäldern”. Kohe samal 1958. a ilmus soome tõlge („Partisaanina Viron metsissä”) ja 1959 rootsi tõlge („Jag flydde för ryssen. Partisan i Estlands skogar”). Leian ka, et eesti tõlge ilmus 1994 („Hundina Virumaa metsades”). Vat ei teagi kohe, kas eesti tõlkes saksa originaali üksikuid lõbusaid eestipäraseid sõnu sees on (kuulmise järgi, justnagu vanas kirjaviisis): nt „Kus saa olid? – Mezas!”, Väike-Maarja kirikuõpetaja „Palumää”*, heinavedamise „kärru”, heinaladustamise „kuhhi”, Roela kurjam „Teitav Komitee Eesimees”, „Viina Puttel” ning raamatu lõpupoole tisler „Kusimetz”.

* Vrd PAE II, lk 347:

PALUMÄE, Elmar, Juhan, s. 1909 Viljandimaa Leebiku
v., 10 kl., jutlustaja, arr. 01.06.49 Virumaa Vao v.
Uniküla, erin. 19.11.49 §17-58-8, 10a.; Komi ANSV
Retšlag, vab. 02.08.56. [ar 23266]

(See oli see Uniküla, mis oli kuskil Kiltsi ja Äntu juures, Tuudur Vettiku sünnikoht, praegu sellenimelist küla enam ei ole. Umbes sinna paksu metsa, kus oli saksa metsavenna punker, ehitati 1960. aastatel kaks keskmaa-tuumarakettide baasi.)