Enne saksa keele tundi linnas poes (kalender, liim; mappi ei ole). Mapp õhtul söögipoest. Äratulekul sõidan kogemata peatusevahe jänest – olen omast arust hästi kaval ja aiman ära koha, kuhu jääb bussi teine uks; saan ilusti istuma, kuigi buss tuleb punnis täis; nii kui raamatu lahti löön, vaatab sealt järjehoidjana vahelt bussipilet ja meenub, et ega mul kuukaarti ju ei ole; mõistan, et läbi selle rahvamassi ma juhini ei tungi; järgmine peatus selgub olevat mitte kõrtsu „Püha Õhtusöömaaeg” juures, vaid keset lagedat songermaad enne seda, kus seni peatusid ainult nr 1 ja 16; on paks udu ja, nagu selgub sildilt, peatuvad seal nüüd kõik need bussid, mis tulevad korterini, kuid sellele vaatamata ootan päris kaua.
Tööl koolitus, kus olen kohal rohkem selleks, et kuulata, mida räägitakse, ja pärast vajaduse korral täiendada. (Mida teisipäeval ka teen ja saan kiita.) Talvekuust hoolimata olen särgiväel ja imestan, et minu ees istuval lätlasel on seljas ülestikku kaks peenvillast kuube ja kaelas sall. (Samas on praegu õhtuti veel nii soe, et aknale tuleb ööliblikaid.) Kolm aastat tagasi jõulupeol isukalt wasabit söönud sakslane on kasvatanud vuntsid ja kikkhabeme ning näeb nüüd välja nagu Hans von Risbieter.
Saksa keeles on õpetaja ainus, kelle arvates on eelmine kord üles antud kodutöö tähtaeg täna, mitte nädala pärast. Kõik õppurid kinnitavad, et alles järgmiseks korraks. Jutujärg jõuab vahepeal saksa foneetilise tähestikuni (Anton, Bertha, Cäsar, Dora, Emil jne) ja õpetaja lubab järgmine kord kaasa võtta loetelu. Küll on kahju, et mind järgmine kord tunnis ei ole, nii ei saa ma valgustada teisi teemal, kuidas selguse huvides öeldi S nagu Siegfried asemel (mis kõlab samamoodi kui F nagu Friedrich) „saksakeelsetes vägedes olnud eesti üksustes” S nagu Salme ja mitmel pool mujal ka S nagu Sally.
Kirikmäe prisma on kaunistet 8-haruliste lumehelvestega. Umbes 20 aastat tagasi selgitas Helsingi Tehnikaülikooli keemiaprofessor Lauri Niinistö Helsingin Sanomatele saadetud avalikus kirjas, miks see on võimatu. Pärast seda võttiski Soome TV ilmaennustus käibele õige harude arvuga lumehelbed nagu komme ja kohus. Kristallide teema on praegu palju populaarsem kui 20 a tagasi, ent paraku päris eluga sidumata muinaslugude võtmes. Uhhuuhuvilised võiksid gurude luiskelugude ammuli sui imetlemise asemel vaadata oma silmaga, mitu haru on lumehelbel päriselt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment