P, 1761. päev: prantuse müts

Võtsin öösel kõrvaklapid lahti. Oli suur sikutamine taskunoa kruvikeerajat kangutamiseks appi võttes. Katteriie hoiab kohal kõrva ümbrispadjandit ja riiet hoiab kohal servas olev plastrõngas, mis on kõrvaklapi kahe poolme vahel soones (või õigemini soonel põhja ei olegi, paistsid mingid juhtmed). Mahavõtmisel peab rõngas vähemalt 2 cm venima.

Sees on masendavalt palju sodi (kõrva ümbrispadjandi kilekatte tükke, umbes samasugune materjal kui kunstnaha peal, kus all on riie). Mahavõtmisel irdus riie plastrõngastest veelgi, aga näis olevat mingi tihke mittelibe plast, seega lootsin, et äkki saab kontaktliimiga tagasi liimida (riie oli sinna liimitudki); täheldasin, et ükspäev proovimisel „rebenenud” riie oli siiski terve, see tuli lihtsalt plastrõnga küljest lahti.

Leotan ja pesen katteid, pärast kuivatan fööniga, siis radiaatoril (mis paistab, nagu kuivataks seal barette kaks prantsuse päkapikku).

Liimin riide serva kinni ja paigaldan katted, mis läheb kergemini kui eelmine kord (eelmine kord oli plastriba kohati ka kahekorra, nüüd on sirgelt).

Mis kokku tähendab, et kergendus on suur, sest kui kokkupanek ei oleks õnnestunud, tulnuks osta uued, aga teist marki, sest Sony MDR-CD580 on tootmisest maas.

* * *
Kirjutab kogenud sugupuu-uurija ja teatab, et ta on leidnud ühe mu vallaslapsena sündinud vanaonu isa andmed.

* * *
Õpin homseks saksa keele kontrolltööks ja vaatan plaadi pealt „Võluflöödi” algust. Avamängu ajal hakkan kahtlema, et ma ikka kogu ooperit ei jõua, siis (pärast Papageno suu lukustamist) vahetan repertuaari ja vaatan sarja From the Earth to the Moon 10. osa Galileo Was Right (ning pärast sirvin sarja aluseks olnud raamatut A Man in the Moon, avastades, et see osa on tihendatud raamatu kolmest peatükist). Osa jutustab innustavatest geoloogidest, kes äratasid hilisemates Kuu-lendudes huvi väligeoloogia vastu (et kaasa korjata huvitavaid kivimiproove, mitte juhuslikult igasugu träna nagu N. Liidu kuukulgur), ja iva on Plutarchose mõttetera: inimese meel ei ole anum, mida tuleb täita, vaid leek, mis tuleb süüdata. Vahendan laenatud arvamust, et see on just see, miks üks üliväga kuulus ülikool ei ole tegelikult kuulus, sest seal pigem täidetakse.