Saksa keele kontrolltöö. Seekord võtan tõsiselt soovitust kirjutada pikemalt kui kaks lauset ja kirjutan nii kaua, kuni käsi lööb krampi, ehkki tegelikult võiksin teemal „Mina ja keeled” jätkata lõpmatuseni. Suulise ja kirjaliku teksti arusaamisega probleeme ei ole, aga see-eest on arusaamisega, kuhu kasti teha rist, st mida õpetaja loeb variandiks „vale” ja mida variandiks „tekstis ei öeldud”. Kirjalik tekst on jupiti kopitud saksa Wikipedia Martin Lutheri artiklist: näiteks väide „Martin Luther pidi algselt õppima kloostris muusikat” – no tore on, aga esiteks õppis Luther pärast kooli frantsiskaanide juures, kelle koosluse vormiks oli Stift, mis ei ole täpselt sama kui klooster, poeesiat ja muusikat, ning isa soovil pidi pärast seda õppima juurat, mida öeldi küll Wikipedia tekstis, aga mitte kontrolltöösse sattunud juppides. Mine võta kinni, mis variandi suvatseb õpetaja lugeda õigeks. Ühe valikküsimuse õige variandi oli ta jätnud kogemata paksu kirja; vähemalt see peaks olema kõigil õigesti. Üks ungari härrasmees kahtleb, kas asjaolu, et Luther sai teoloogiadoktoriks, ikka tähendab, et ta lõpetas õpingud edukalt; tema arvates mitte.
(Wikipedia artikli järgi on tänapäeva Lutheri-uurijad arvamusel, et kirjutistes, mis kutsusid üles sünagoogide hävitamisele ning juutide ristiusku pööramisele ja füüsilisele tööle suunamisele, oli Luther üksnes juudiusu, kuid mitte juutide kui rahva vastu. Samu tekste tõlgendati 1930. aastate Saksamaal veel teistmoodi; nii ajalugu arenebki.)
Suulises osas peame vestlema teemal „Minu lemmiklinna ja siinse linna võrdlus”. Õpetaja väidab teadvat koguni A. kreisilinna põhilist vaatamisväärsust. Kahetsusväärsel kombel triivib jutt taas välja nahkhiirteni nagu mitu muud viimase aja suulist ettekannet (aasta tagasi prantsuse keele kursusel, jaanuaris saksa keele tasemeeksamil). 10 minutit on minu sorava vestlusoskuse äratamiseks liiga vähe.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment