Ülikoolide edetabelist on avaldatud esimesed neli sada. Tartut nende hulgas ei ole. Lohutuseks ütlen, et ka TÜ ürgvaenlast Vilniuse Ülikooli ei ole.
Minu alma mater on langenud üle-eelmise korraga võrreldes umbes kolm korda madalamale. Samas on mu kirjul haridusteel vähemalt semestri käidud ülikoolide hulgast parim tõusnud lausa pilve piirile.
Muidu pühitsen reede pärastlõunat sellega, et üritan korralikuks toimetada pikka tõlget, mille tähtaeg on esmaspäeva hommikul ja mille seni tundmatu stiiliga algajale tõlkijale tuleks – leebelt öeldes – anda rihma.
Loen bussiraamatust, et kuigi keskajal ei olnud laipade hauast välja kaevamine ebatavaline (näiteks kaevati välja ja viidi paremasse kohta pühakud – ainus Rooma-aegne kristlik märter, kes uusajaks veel oma algupärases hauas lebas, olnud püha Hyacinthus – või põletati tuleriidal, nagu inglise teoloog ja tõlkija John Wycliffe, kes põletatud 42 aastat pärast surma), siis ainus juhtus, kuidas hauast toodud keegi välja kättemaksuks teistele, juhtunud Portugalis. Olnud Portugalis kuri kuningas Alfonso IV, kes 1355. a lasknud tappa oma minia. Kaks aastat hiljem 1357 sai poeg võimule (kuningas Pedro [loe: pedru]), kes aadlikele kätte maksis. Nimelt pannud Pedro oma naise palsameeritud surnukeha kuningannaks rõivastatuna, ehete ja mingiga troonile istuma ning käskis aadlikel talt andeks paluda ja laiba kanget kätt suudelda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment