Natuke enne lõunat hakkab ladistama vihma, mis õhtu poole üha tugevneb. Hommikul aga oli baromeetri- ehk toailmajaamaraisk lubanud, et lähema 12 tunni jooksul vihma ei tule! Ma olen kampsuniväel!
Aga teada on, et ega inimene ole suhkrust, et vihma käes laiali liguneb, nõnda jõuan bussipeatusesse täitsa edukalt ja enamiku teekonnast teisest bussipeatusest prantsuse keele klassi saab kõndida läbi Kirikmäe prisma.
Prantsuse keeles õpime prantsuse keeles nii vajalikku asja, kuidas jahuda neli tundi teemal, millest keegi suurt midagi ei tea. Kõige enam jahuvad ikka need, kes kohe midagi ei tea. Esimesed kaks tundi räägime mobiiltelefonide kahjulikkusest ja seal toovad rühmakaaslased kuuldavale järgmised seisukohad, mida ma järelpõlvedele säilitamiseks oma märkmetesse värskelt kuulduna üles tähendan:
„Meiega tehakse katseid,” arvab üks meesterahvas, kes on mu arust ungarlane, aga võib-olla ei ole ka, ametilt itimees. – „Paranoia,” panen mõttes diagnoosi*.
Temale sekundeerib täna esimest korda kohal olev kreeka härramees minu paremal käel: „Me ei saa ohutuskatsete tegelikke tulemusi mitte kunagi teada!” Kui ta vaikib, kaunistab ta oma märkmeid tihedate arvuridadega, mis koosnevad põhiliselt nullidest. Ma hoian tast parem kaugele.
Kolmanda korra haaran masenduses peast, kui oma elutarkusega astub lagedale härrasmees, kelle päritolu ma ei mäleta, aga kes vist samuti on kreeklane: „Mobiiltelefonid põhjustavad unehäireid! Telefon oli öökapil, magasin halvasti. Ostsin uue, magan kohe paremini!” – Küll on kahju, et ma ei oska öelda, kuidas on prantsuse keeles „kontrollitud pimekatse”.
* Psühhiaatriahuvilistele on kui taeva kingitus saate „Eesti otsib superstaari” algusvoorud, aga kahjuks seda siin ei näe. Pean otsima, äkki on lahked inimesed riputanud juppe YouTube'i.
Teises pooles mängitakse meile kaks korda raadiosalvestist, mis kostab nagu 10 minutit pikk üks lause; teen märkmeid ja olen kole uhke, et sain aru, millest jutt. Jutt oli võõrliikide sissetungist. Kui õpetaja lugu lahkama hakkab, saan teada, et ega tegelikult ma sain aru ainult umbes kuuendiku. Eelmine õpetaja oleks andnud pärast ka loo transkriptsiooni, aga see õpetaja ainult kirjutab terve tahvli täis.
Siin on ülestähendamist väärt ainult minu vasakul käel istuva tšehhi daami ütlus, et kliima soojenemine on muutnud Tšehhi elu nii kardinaalselt, et rändlinnud ei lendagi enam lõunamaale. Kuivõrd kaks härrasmeest (üldse on rühmas seekord tugev meeste ülekaal) avaldavad ketserlikku arvamust, kas kliimasoojenemine ikka üldse inimtekkeline ongi, leiab õpetaja kiiruga kompromissi, et jutt on kliimasoojenemisest üldse, mitte inimtekkelisest soojenemisest. – Tahaks näha, mis saab, kui teemad jõuavad ükskord energeetikani; 6. kursusel jõudis ja kursuslased jõudsid – õpetaja meelehärmiks – üksmeelele, et parim energiaallikas on tuumaenergia.
Pingviinide ja jääkarudeni tund ei jõua ning sellel teemal kirjutamine antakse uuesti kodutööks. Võiksin kaunistada paberi jääkarupiltidega.
Kui ära tulen, sajab ikka veel. Pärast prismat bussipeatuses hakkab sadama päris tihedat peent vihma, aga paari minuti pärast tuleb vajalik buss. Viimased mõnisada meetrit bensiinijaamast edasi on ummik, buss sõidab väga aeglaselt. Ükspäev nägin erakordset vaatepilti, et bensiinijaama vastas olevas hiina restoranis olid külastajad!! Varem ei ole ma seal mitte kedagi näinud. Huvitav, millest see koht elab.
Kui bussipeatusest korteri poole kõnnin, näen, et umbes liiklus linnast väljuval suunal sõidab allamäge vabakäiguga. Väga praktiline (kui just rooli- ja pidurivõimendi ära ei kao).
Keeleteemalise artikli kondikava on koos, hakkan kontidele liha peale kasvatama. Vahepeal on maht kasvanud 15 lk-le, tuleb hakata kärpima.
Leian, et Linux on umbes sama kui Oy Bonk Ab.
Ülehomme läheb edasi „South Park”. Stuudio eelteade lubab kahtlustada, et küllap on seal üheks tegelaseks Michael Jacksoni vaim. Vaatan väljapandud klippe 3D- ja joonisfilmina animeeritud osa Major Boobage tegemisest ja siis sama osa tervikuna.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment