Teisiti kui eile, on täna vahelduv pilvitus ja aeg-ajalt kuldne sügispäike. Nagu nimme, kui mul on ometi kord tulnud kihk tegelda õppetööga ja prantsuse keelde on vaja kirjutada poolteist kirjandit. Ja nagu nimme paistab mu aknast kõige kuldsema vaate taustal kõrgepingeliin.
Muidu on tunne, et kell on palju rohkem kui tegelikult on. Käe-, äratus- ja arvuti kell on talveajale läinud ise. Seda olen ma siin vast kirjutanud, kuidas pisut rohkem kui kümme aastat tagasi oli oktoobri viimasel nädalavahetusel suur mudeliehitamise võistlus, kaks päeva, asukohaga muuseum linna servas metsa sees. Alati oli inimesi, kes ei teadnud kellakeeramisest midagi, ja tulid pühapäeva hommikul tund aega liiga vara muuseumi ukse taha kolistama.
Võitlus iseendaga, et millalgi peaks tegema vähemalt kaks nädalat tagasi üles antud prantsuse keele asju. Loen ja masendun, see on nii tobe. Jahumine keskkonnateemade üle jätkub, kusjuures sellest jahumisest midagi kuhugi suunda ei muutu, peale selle, et ma konspekteerin seda lauslollust, mis auväärt kõrgekohaliste inimeste suust välja voolab. Pingviinide jutu jätku alla on pandud pilt filmist ...missellepealkirinüüdoligi, kus kõigepealt pühkis sajameetrine tsunami üle New Yorki (NB! Nii, et kõik majad terveks jäid!) ja siis külmus kõik kohe ära, mis on peaaegu sama ebateaduslik kui sama lavastaja uus film 2012. Alates sellest, et kliimamuutused ega jääaeg ei tule nädalaga, nagu filmis, on ka maailmamere väidetava tõusmisega kliima soojenedes see paha lugu, et ära on unustatud soojemas suurem aurumine. Võib-olla muidugi ongi prantsuse keelde ümber pandud see kliimasoojenemise raamat, mida lugesin aastal 1989, ja vahepeal teadus ja muu arusaam planeedist Maa kuhugi suunda muutunud nagu ei ole. Ei usu, ei usu.
Õhtu lõpetuseks siis üle pika aja snaiprimäng, mille sisu ongi sama kerglane kui arvustustes lugeda. Selle mängu kuulsa õhus hõljumise näen ära: saab hoone otsas olev vaenlane pihta, kukub, hiljem variseb hoone alt ja langenu jääbki õhku hõljuma. Mängu saab tõesti nii umbes kahe tunniga läbi mängida ja pikapeale on kõik ette aimatav.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment